Tiina Laansalu

Käes on kauaoodatud suvi ja paljud meist pagevad puhkama just saartele. Eestis on hulganisti toredaid saari, mida omakorda piiravad laiud ja madalad. Enamikul neist ka oma nimi või isegi mitu.

Riiklikust kohanimeregistrist leiame üle 650 ametliku kohanime, mis tähistavad saart, laidu või muud merest kerkivat maanukki – neid võime tähistada koondnimetusega saarenimed.

Eesti suurimad saared on nime poolest hoopiski maad (Saaremaa, Hiiumaa), kuid maa võib esineda ka väiksemate laidude nimedes (nt Linnusitamaa, Naistekivimaa).

Levinuimad saarenimede liigisõnad on rahu, laid ja saar. Viimane sisaldub paljude suuremate saarte nimedes, näiteks Naissaar ja Osmussaar. Igapäevakeeles on saarte nimed kasutusel sageli ka liigisõnata: Abruka (saar), Ruhnu (saar).

Liigisõnad rahu ja laid esinevad saarenimedes ligi kolm korda sagedamini kui saar. Ei vaja seletust, et laid tähendab väikest saarekest. Loodussõna rahu võib tähendada sedasama mis laid (enamasti Lääne-Eestis) või siis pisemat kivist kõrgendikku ehk kari. Rahudest on meil eriti rohkesti Hülgerahusid, Kivirahusid ja Suurrahusid. Aga on ka näiteks sõnamängulised Kodurahu, Vaherahu ja Öörahu (selline „rahuarmastav“ laiustik asub Haapsalu külje all), samuti leiab Saaremaa lääneservast Südamerahu.

Edasi loe siit. (Postimees 03.07.2021)