Hõimukuul kirjutab Eesti Keele Instituudi leksikograaf Nikolai Kuznetsov eesti ja komi keele sõnasarnasustest. Mõned eesti keelega sarnased sõnad on tekkinud komi keelde laenamise teel, osa on pärit soome-ugri algkeelest. Kõige vanemad sõnatüved on uurali päritolu ja esindatud sugulaskeelte kõigis harudes kuni samojeedi keelteni välja.

Eravestlustes või komi rahva ja keele teemalistel esinemistel koolides ja mujal küsitakse minult ikka sarnaste sõnade kohta eesti ja komi keeles. Tavaliselt toon näiteks piimatoodet tähistava sõna вый ’või’, sest see tähendab mõlemas keeles sama ja kattub pea täielikult ka häälduse poolest. Kahe sõna kirjapiltki oleks sarnane, kui keeltes oleks kasutusel sama kirjaviis (tänapäeva komi kiri on kirillitsapõhine). Tegelikult on või puhul tegemist koguni soome-ugri tüvega, mis esineb ka teistes sugulaskeeltes. Ühised tüved eesti ja komi keeles ongi erineva päritolu, leviku ja vanusega. 

Osa eesti ja komi keele sarnastest sõnadest on komi keelde laenatud läänemeresoome keeltest. Komi keele lähimast sugulaskeelest, udmurdi keelest, neile sõnadele vasteid ei leia. See tähendab, et need tüved on tekkinud komi keelde juba keele iseseisval arenguperioodil, kui kontaktid lähisugulaskeelega polnud enam nii tihedad. 

Mõni eesti-komi ühine sõnatüvi esineb koguni vaid murretes ning ei ole komi kirjakeelde jõudnud. Näiteks on komi keele läänemurretes sõna кась ’kass’ ja kitsama levikuga люська ’lusikas’. Viimane on läänemeresoome keeltes küll vanavene laen (lŭžĭka), kuid komi keelde on see tulnud siiski mõne läänemeresoome keelevariandi kaudu. On arvatud, et see võis olla (muinas)vepsa ja/või (muinas)karjala keel, mis kuuluvad läänemeresoome keelte harusse nagu eesti keelgi. Samuti on oletatud, et need sõnatüved võisid sattuda komi keelde ka mõnest muust läänemeresoome tüüpi keelest, mida rääkinud hõim(ud) ei pruugi olla nüüdsete vepslaste või karjalaste otsesed esiisad. Läänemeresoome päritoluga laenudest olgu näiteks toodud veel агас ’äke’ (vrd vepsa ägez), акка ’ristiema’ (vrd vepsa ak ’naine’, karjala akka ’vana naine’), калля ’kolmas virre’ (vrd karjala kal’l’a),пони ’väike’ (vrd karjala pieni). 

Laiema levikuga on nn läänemeresoome-permi sõnavarakihi sõnad. Need on sõnatüved, mille vasteid on enamikus soome-ugri keeltes, v.a ugri keeled handi, mansi ja ungari. Nii on paras ’hea’ komi keeles бур, kosk – кось, kuklane – кодзувкот, kotkas – кутш, peni – пон, orav – ур jne. 

Soome-ugri kihis on ühiseid tüvesid lisaks läänemeresoome, permi, mordva ja mari keeltele ka ugri keeltes. Siia rühma kuulub ülalmainitud või – komi вый, aga ka nt käsi – ки, veri – вир, sarv – сюр, jää – йи, hiir – шыр jne. 

Ühise sõnavara kõige vanema kihi sõnad on esindatud uurali keelepere igas harus. Uurali päritolu sõnad on nt silm – komi син, kuusk – коз, pesa – поз, vesi – ва, lumi – лым, keel – кыв, aga ka nt eesti murdeline mõskma ’pesema’, mille tüvi on komi keeles мыськ-. 

Eesti-komi ühiseid tüvesid on vähemalt üle kahesaja. Neid võib leida EKI „Eesti-komi sõnaraamatust“ (2021), kus on vastavate märksõnade juures ka viide „Eesti etümoloogiasõnaraamatule“ (2012).

Foto: Lauri Kulpsoo

Ilmunud ajalehes Postimees 16.10.2021.