Kõrgkoolid saavad kuni novembri lõpuni esitada kavandeid eestikeelsete kõrgkooliõpikute loomise taotlusvooru, mille eesmärk on toetada eestikeelset kõrgharidusõpet, hoida eesti teaduskeelt ja arendada terminivara.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ütles, et eestikeelsed kõrgkooliõpikud on eestikeelse kõrghariduse üks tugisambaid ja keel on oluline märksõna ka ülikoolidega peatselt sõlmitavates halduslepingutes. „Soovime eestikeelse õppe püsimist ja mahu suurendamist valdkondades, kus see on hakanud kaduma. Kui bakalaureuse- või magistriastme õppekavade hulgas on inglisekeelne, siis peab olema sama asja võimalik õppida ka eesti keeles. Kui doktoritöö ei ole tehtud eesti keeles, peab ülikool tagama ammendava eestikeelse kokkuvõtte nõude täitmise. Kõigile välistudengitele tuleb pakkuda eesti keele ja kultuuri õpet ning vähemalt 50% doktorantuuri lõpetajatest peavad oskama eesti keelt B2 tasemel, IT-erialadel on see tase B1,“ rääkis Lukas. „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud on nende sihtide saavutamisel hädavajalikud tööriistad.“

Toetuse abil on võimalik avaldada eri valdkondade eestikeelseid tervikkäsitlusi, mis on abiks kõrgkoolis õppimisel ning digitaalselt kättesaadavad ja avatud litsentsiga. Õpikukavandeid saab esitada kõigis õppevaldkondades, kuid loodav õpik peaks vastama kõrgkoolis välja selgitatud valdkondlikele vajadustele.

Programm „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2018–2027“ on jätk riiklikele programmidele „Eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamine ja väljaandmine 2008–2012“ ja „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013–2017“. Alates 2022. aastast koordineerib programmi Eesti Keele Instituut.

Lisainfo taotlusvooru kohta ning ülevaade hiljuti toetatud õpikukavanditest ja juba välja antud eestikeelsetest kõrgkooliõpikutest asub Eesti Keele Instituudi kodulehel.