Skip to main content

Selge sõnumi auhind

Järgmine selge sõnumi võistlus toimub 2026. aasta sügisel.

Esimene selge sõnumi võistlus toimus aastal 2014. Sellest ajast alates kutsume kõiki üles märkama ja tunnustama neid ettevõtteid ja organisatsioone, kes väärtustavad ilusat eesti keelt ning kelle ühiskondlikud sõnumid on selged ja arusaadavad. 

Võistlusele võib esitada kodulehti, blogisid, käsiraamatuid, artikleid, saateid (saatejuhte), plakateid ja muid infomaterjale, mille sõnumid on sisult ja vormilt selged ning mis lähtuvad kasutaja vajadustest.

Töid hinnatakse neljas kategoorias: tarbetekst, tarbepilt, tarbetekst koos tarbepildiga ja selge sõnumi edendaja.

Tarkus ei seisne mitte selles, kuidas lihtsaid asju väljendada keeruliselt, vaid selles, kuidas keerulisi asju öelda lihtsalt. Selleks, et iga ühiskonnaliige tunneks end osalisena, peab ta mõistma keelt ja sõnumeid, mida selles ühiskonnas kasutatakse. See on ühtekuuluvuse eeldus. Selge keele ja lihtsa sõnumini viib meid igapäevane järjekindel töö.

Endine Riigikohtu esimees, Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik ja põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste

Auhindade võitjad

2024. aasta võistlusele esitati 104 tööd. Tänuüritus toimus 27. novembril õiguskantsleri majas. Auhinnad andsid üle selge sõnumi patroon õiguskantsler Ülle Madise ja Eesti Keele Instituudi direktor Arvi Tavast.

Esines Kaisa Kuslapuu, sündmust modereeris Meelis Kompus.

Vaata tänuürituse fotosid siit albumist.

Parim selge sõnumiga tarbetekst

Tartu Ülikooli Kliinikumi patsiendiinfo andmebaas

Auhinna pälvis Tartu Ülikooli Kliinikumi patsiendiinfo andmebaas, mis sisaldab teavet nii haiguste kui ka haiglaravi kohta, enesehoolduse õpetust ning uuringute ja protseduuride kirjeldust. Tervishoiuteenuse raames kuuldud informatsioon kipub sageli ununema, seepärast on vajalik, et oluline info oleks ka enne ja pärast vastuvõttu või haiglaravi inimestele kergesti kättesaadav. 

Tarbeteksti kategoorias märkis žürii ära Politsei- ja Piirivalveameti e-trahviteate sõnastuse muutmise, artiklikogumiku „Antropoloogiline: inimestega koos lahendusteni“ ning Muhu valla arengukava 2035.


Parim selge sõnumiga tarbepilt

Tervisekassa rinnavähi uuringu visuaal „Katsu julgelt!“

Auhind antakse Tervisekassa rinnavähi uuringu visuaalile „Katsu julgelt!“, mille kujunduse on teinud AD Angels. See on üleskutse kõikidele naistele katsuda oma keha ning veenduda selles, et kõik on nii, nagu peab. Visuaalil olev QR-kood suunab õppevideole, mis annab täpsed juhised, kuidas iga naine saab oma rindade tervist kodust lahkumata kontrollida.

Tarbepildi kategoorias märgiti ära ka Elroni ja RMK metsaekspressi kaart


Parim selge sõnumiga tarbetekst koos tarbepildiga

Eesti Rahvusraamatukogu tippteadja konsultatsioon

Auhinna saab Eesti Rahvusraamatukogu tippteadja konsultatsioon. Tippteadja võib olla nii õpilane, tudeng kui ka mõne konkreetse teema huviline. Konsultatsioonis saadud oskused aitavad kaasa infopädevusele ja teaduspõhise info levikule. Tänu uuele tippteadja identiteedile ja kampaaniasõnumitele on sel aastal läbi viidud rekordarv konsultatsioone. 

Kategoorias tarbetekst koos tarbepildiga märgiti ära Riigi Infosüsteemi Ameti lühisaated „IT-vaatlik”Tervise Arengu Instituudi teavituskampaania „Hoia õhk puhas“ (kujundus Trickster Studios) ja Tervisekassa kampaania „Elav tõestus“.


Selge sõnumi edendaja

Ajakiri Eesti Loodus

2024. aasta selge sõnumi edendaja on ajakiri Eesti Loodus, mis on mõeldud inimesele, kes soovib süveneda, hindab loodust ja tunneb huvi Eesti teadlaste töö vastu. Ajakirja toimetajad ja keeletoimetaja on püüelnud selle poole, et üldsusel oleks teadlaste keelepruuki lihtsam mõista. Järjepidevalt on hoitud head keelestiili, küllap mõjutatud autorite ja lugejate keeletajugi.

Edendaja kategoorias märgiti ära ka telesaade “TeadusEST” ja Eesti Rahvusraamatukogu Facebook.


ŽÜRII
  • Katre Kasemets, Eesti Keele Instituudi vanem selge keele nõustaja
  • Sirli Zupping, Eesti Keele Instituudi tänapäeva eesti keele osakonna juhataja
  • Riste Uuesoo, Õiguskantsleri Kantselei keeletoimetaja
  • Rita Niineste, Euroopa Komisjoni esindus Eestis keelenõunik
  • Mariliis Beger, Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liidu juhatuse liige ja Pipedrive globaalse kommunikatsiooni juht
  • Helika Mäekivi, Eesti Keeletoimetajate Liidu juhatuse esimees ja Tartu Ülikooli keelenõunik
  • Kamilla Selina Lepik, Age Creative digi- ja sotsiaalmeedia loovjuht
  • Ivo Kallasmaa, Turundajate Liidu juhatuse liige ja kommunikatsioonibüroo Dalton CEO ja vanemkonsultant

Tänuüritus toimus 28. oktoobril õiguskantsleri majas. Auhinnad andsid üle selge sõnumi patroon õiguskantsler Ülle Madise ja Eesti Keele Instituudi direktor Arvi Tavast.

Esinesid Susanna Aleksandra ja Andre Maaker, sündmust modereeris Kristo Elias.

Vaata tänuürituse fotosid siit albumist.

Parim selge sõnumiga tarbetekst

Tervisemuuseumi taskuhääling „Sünaps“

Auhinna pälvis Tervisemuuseumi taskuhääling „Sünaps“, kus käsitletakse laiemalt teemasid, mis kohtumistel külastajatega üles kerkivad. Kuulajad on kiitnud saate autori, muuseumi külastusjuhi Kent Joosepi isikupärast ja täpset sõnakasutust, meeldivat häält ja selget diktsiooni ning tundlikku teemakäsitlust.

Tarbeteksti kategoorias märkis žürii ära Tuul Sepa raamatu „Evolutsioonibioloogi päevik“ ja Toimetaja tõlkebüroo blogi.


Parim selge sõnumiga tarbepilt

Kampaania „Aita toime tulla verevähiga – tule doonoriks“

Auhind antakse kampaaniale „Aita toime tulla verevähiga – tule doonoriks“. Selle kutsusid ellu Põhja-Eesti Regionaalhaigla Verekeskus ja Eesti Hematoloogide Selts, teostas reklaamiagentuur Tabasco. Kampaania ootamatu lahendus provotseerib, tõmbab tähelepanu ning paneb loodetavasti ka tegutsema ja doonoriks olema.

Tarbepildi kategoorias märgiti ära ka Rimi Eesti, La Muu, Toidupanga ja Vaas OÜ ühistööna sündinud video „Päästetud banaanidest jäätis“ ning tasuta lasteabitelefoni 116111 plakat, mille looja on disainiagentuur Ruum 414. 


Parim selge sõnumiga tarbetekst koos tarbepildiga

Transpordiameti teavituskampaania „Kui tõuksiga, siis kainelt, üksi ja rahulikult“

Auhinna saab Transpordiameti teavituskampaania „Kui tõuksiga, siis kainelt, üksi ja rahulikult“, mille teostas reklaamiagentuur Imagine. Selge ja lihtsa kergliikurite ohutuskampaaniaga tuletatakse meelde elektriliste tõukerataste ohutusreegleid. 

Kategoorias tarbetekst koos tarbepildiga märgiti ära Riigi Infosüsteemi Ameti, Nobel Digitali ja Agenda PR ühistööna loodud kampaania „Ole IT-vaatlik“ ning Punase Risti esmaabikoolituse kampaania, mille teostas loovagentuur Newton.


Selge sõnumi edendaja

Meedialabor Levila

2022. aasta selge sõnumi edendaja on meedialabor Levila, mis on kvaliteetne, selge ja juurdepääsetav aeglane ajakirjandus. Levila räägib lugusid Eestist ja Eesti inimestele: loodusest, julgeolekust, vaimsest tervisest, hakkamasaamisest, õppimisest jm. Hea Levila lugu on jutustatud lihtsalt ja haaravalt. Et seda saaks lugeda, vaadata või kuulata võimalikult paljud inimesed, alates keskkooliõpilastest ja lõpetades vanaemadega.


Eriauhind

MTÜ Slava Ukraini, Postimehe ja Solutional OÜ annetuskampaania „1000 kangelast lumes“

Eriauhinna pälvib MTÜ Slava Ukraini, Postimehe ja Solutional OÜ annetuskampaania „1000 kangelast lumes“, mille eesmärgi väga kiiret täitumist toetas arusaadav praktiline vajadus ning lihtne ja selge annetusprotsess.


ŽÜRII:
  • Katre Kasemets, Eesti Keele Instituudi vanem selge keele nõustaja
  • Gerly Tuisk, Eesti Keele Instituudi turundusjuht
  • Ivo Kallasmaa, Turundajate Liidu juhatuse liige ja kommunikatsioonibüroo Dalton CEO ja vanemkonsultant
  • Mai Lehtpuu, Euroopa Komisjoni eesti keele osakonna kvaliteedijuht
  • Krista Must, Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liidu juhatuse liige ja Corpore konsultant ja nõukogu liige
  • Helika Mäekivi, Eesti Keeletoimetajate Liidu juhatuse esimees ja Tartu Ülikooli keelenõunik
  • Urve Pirso, Riigikontrolli toimetaja
  • Katre Ratassepp, kommunikatsioonikonsultant ja OÜ Spurt keeletoimetaja
  • Marja Vaba, Eesti Keele Instituudi tootejuht
  • Martin Veisman, disainiagentuur Ruum 414 partner ja disainer

Parim selge sõnumiga tarbetekst

Eesti inimarengu aruanne 2019/2020

Ära märgiti Akkadiani kriisikommunikatsiooni abimaterjalid ettevõtetele ja Tele2 teenuste kasutamise üldtingimused.


Parim selge sõnumiga tarbepilt

Kampaania „Meri algab siit“

Ära märgiti kuhuviia.ee meeskonna loodud jäätmete liigiti kogumise pildikeel.


Parim selge sõnumiga tarbetekst koos tarbepildiga

Telesaade „Maailma kõige targem rahvas“

Ära märgiti veebilehed hiv.ee ja puugiinfo.ee ning Sotsiaalkindlustusameti perehüvitiste e-teenus.


Aasta selge sõnumi edendaja

Statistikaamet

Ära märgiti Riigi Infosüsteemi Amet, disainibüroo Velvet ja Häirekeskus.


Eriauhind

Irja Lutsar ja Arkadi Popov


ŽÜRII:
  • Katrin Hallik, projektijuht, Eesti Keele Instituut
  • Katre Kasemets, projektijuht, Eesti Keele Instituut
  • Helika Mäekivi, Tartu Ülikool, Eesti Keeletoimetajate Liit
  • Elis Paemurd, Euroopa Komisjoni Eesti esindus
  • Urve Pirso, Riigikontroll, Eesti Keeletoimetajate Liit
  • Katre Ratassepp, OÜ Spurt
  • Kalle Toompere, Eesti Kujundusgraafikute Liit
  • Anu Vahtra-Hellat, E-riigi Akadeemia

Selge sõnumi loomise eeldus on empaatiavõime: oskus astuda adressaadi kingadesse ning kogeda sõnumit läbi tema silmade. Arusaam sellise teguviisi vajadusest on esimene samm õiges suunas, ent toimiva sõnumini on veel tükk maad tööd. Oluline on mõista situatsiooni, kultuurilist konteksti, sõnumi saaja eelnevat teadmust, emotsionaalset seisundit, motivatsiooni, ning sõnumit katsetada, katsetada ja veel kord katsetada.

Disainer, konsultant, iduettevõtja ja Eesti Kunstiakadeemia interaktsioonidisaini magistrikava ning EKA disaini juht Tanel Kärp

Parim selge sõnumiga tarbetekst

Eesti Loodusmuuseumi audiogiid

Ära märgiti Eesti Puuetega Inimeste Koja raamat „Teekond erilise lapse kõrval“ ja Riigi Infosüsteemi Ameti aastaraamat „Küberturvalisus 2019“.


Parim selge sõnumiga tarbepilt

Ants Laikmaa kampaania Viru Keskuses

Ära märgiti Staapli majade infograafika ja Statistikaameti Facebooki postitused.


Parim selge sõnumiga tarbetekst koos tarbepildiga

Maanteeameti liiklusohutuse kampaania

Ära märgiti veebileht narko.ee, Arhitektide Liidu kuraatorinäitus „Liginull“ ja Sotsiaalministeeriumi kampaania „Ava meeli“.


Aasta selge sõnumi edendaja

Politsei- ja Piirivalveamet

Ära märgiti Eesti Haigekassa ja Sotsiaalkindlustusamet.


Eriauhind

Riigikohus, Õigekirjagurmaan Kert Kask, ajakiri Täheke ning Helgi Erilaid ja tema saade „Aja jälg kivis“.


ŽÜRII
  • Katrin Hallik, projektijuht, Eesti Keele Instituut
  • Katre Kasemets, projektijuht, Eesti Keele Instituut
  • Helika Mäekivi, Tartu Ülikool, Eesti Keeletoimetajate Liit
  • Elis Paemurd, Euroopa Komisjoni Eesti esindus
  • Urve Pirso, Riigikontroll, Eesti Keeletoimetajate Liit
  • Katre Ratassepp, OÜ Spurt
  • Kalle Toompere, Eesti Kujundusgraafikute Liit
  • Anu Vahtra-Hellat, E-riigi Akadeemia

Parim selge sõnumiga tarbetekst

„Vikerhommiku“ rubriik „Teadusuudis“

Ära märgiti Vikerraadio „Peresaade“, Hille Hinsbergi ja Urmo Kübara „Kaasamise käsiraamat“ (2014) ning ERRi raadiosaadete ja artiklite sari „Kuidas elada sajani, aga veel 90selt möllu teha


Parim selge sõnumiga tarbepilt

Eesti Ekspressi karikatuurirubriik „Ernitsa maailm“

Ära märgiti Tervise Arengu Instituudi liikumispüramiid ja Tallinna jalgrattateede kaardirakendus.


Parim selge sõnumiga tarbetekst koos tarbepildiga

Digiuudiste veebileht geenius.ee

Ära märgiti e-ajakiri edasi.org, ETV arutelusaade „Suud puhtaks“ ning Eesti Haigekassa ja Eesti Hambaarstide Liidu projekt „Suukool“.


Aasta selge sõnumi edendaja

Riigikontroll

Ära märgiti Statistikaamet ja Maanteeamet.


Eriauhind

Risti Koguduse õpetaja Annika Laats ja Ott Tänaku kaardilugeja Martin Järveoja.


ŽÜRII
  • Katrin Hallik, projektijuht, Eesti Keele Instituut
  • Katre Kasemets, projektijuht, Eesti Keele Instituut
  • Elis Paemurd, Euroopa Komisjoni Eesti esindus
  • Urve Pirso, Riigikontroll, Eesti Keeletoimetajate Liit
  • Katre Ratassepp, OÜ Spurt
  • Kristel Ress, Tartu Ülikool, Eesti Keeletoimetajate Liit
  • Kalle Toompere, Eesti Kujundusgraafikute Liit
  • Anu Vahtra-Hellat, E-riigi Akadeemia

Parim selge sõnumiga tarbetekst

Juhani Püttsepa raamat „Mina olen enda oma“

Ära märgiti tõlk Ülle Leisi arvamusartiklid Postimehes ja diplomaat Matti Maasika ajaveebi „Gondori kroonika“.


Parim selge sõnumiga tarbepilt

Tervise Arengu Instituudi tegelik toidupüramiid

Ära märgiti Urmas Nemvaltsi karikatuurid Postimehes ja diplomaat Jüri Trei Eesti 100 aasta juubeliks koostatud kaart „Eesti autonoomia sündis Peterburis“.


Parim selge sõnumiga tarbetekst koos tarbepildiga

Eesti ELi Nõukogu eesistumise videod

Ära märgiti Eesti inimarengu aruanne 2016/2017 „Eesti rändeajastul“, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse teenuseid tutvustavad skeemid, ETV saatesari „Meie Eestid“, OSKA tööjõu- ja oskuste tuleviku-uuringute lühiaruanded ning Tartu Ülikooli e-kursus „Õiguse alused”


Aasta selge sõnumi edendaja

Päästeamet

Ära märgiti SEB Pank, ETV2 vestlussaade „Plekktrumm“ ja ERRi raadioajakirjanik Kaja Kärner.


ŽÜRII
  • Katrin Hallik, projektijuht, Eesti Keele Instituut
  • Katre Kasemets, projektijuht, Eesti Keele Instituut
  • Jana Laurend, Euroopa Komisjoni Esindus Eestis
  • Kristel Ress, Eesti Keeletoimetajate Liit
  • Kalle Toompere, Eesti Kujundusgraafikute Liit
  • Anu Vahtra-Hellat, E-riigi Akadeemia

Parim selge sõnumiga tarbetekst

Tiit Hennoste ja Karl Pajusalu õpik „Eesti keele allkeeled“

Ära märgiti Ly Seppel-Ehini „Ööülikooli“ loeng „Laps ja lill, lammas ja legonindžagod“, Indrek Koffi ja Liisa-Ly Pakosta teabetrükis „Kirjad lapsevanemale“, Vilja Kiisleri arvamuslood ning Politsei- ja Piirivalveameti väljakutsete maraton Facebookis.


Parim selge sõnumiga tarbepilt

Tervise Arengu Instituudi video „Muuda auto suitsuvabaks“

Ära märgiti põrandamäng „AGA MINA“, Tallinna Loomaaia plaan ja Tartu Ülikooli uuendatud raamatukogu plaan.


Parim selge sõnumiga tarbetekst koos tarbepildiga

Riigi Infosüsteemi Ameti X-tee tutvustus

Ära märgiti koduleht tarkvanem.ee, video „Ega puit ennast ise mööbliks tee“ ja Kalamaja Avatud Kooli idee tutvustus.


Parim selge sõnumi edendaja

Maksu- ja Tolliamet

Ära märgiti Ülle Madise selge väljendus avalikus suhtluses ja Päästeameti kampaaniad.


Eriauhind

SEB Panga ja SEB Elu- ja Pensionikindlustuse tegevus kliendiinfo selgemaks ja sõbralikumaks muutmisel.


ŽÜRII
  • Katrin Hallik, projektijuht, Eesti Keele Instituut
  • Katre Kasemets, projektijuht, Eesti Keele Instituut
  • Jana Laurend, Euroopa Komisjoni Esindus Eestis
  • Kristel Ress, Eesti Keeletoimetajate Liit
  • Kalle Toompere, Eesti Kujundusgraafikute Liit
  • Anu Vahtra-Hellat, E-riigi Akadeemia

Parim selge sõnumiga tarbetekst

Raadio 2 saade “Puust ja punaseks”

Ära märgiti Rain Kooli päevakommentaarid Vikerraadios ja Ragn-Sellsi jäätmeveo esmateavitus.


Parim selge sõnumiga tarbepilt

Eesti Vabaõhumuuseumi veebikaart

Ära märgiti Nukuteatri plakat “Nukuteatrit igale vanusele” ja Tallinna Lennujaama parkimisskeem.


Parim selge sõnumiga tarbetekst koos tarbepildiga

Tervise Arengu Instituudi kampaania “Köögiviljad kaalu ei kasvata”

Ära märgiti sari “Maa, armastan Sind!” ja Keeleklikk.


Parim selge sõnumi edendaja

Riigimetsa Majandamise Keskus

Ära märgiti Tervise Arengu Instituudi, Rahva Raamatu ja Praxise tegevus.


ŽÜRII
  • Katrin Hallik, projektijuht, Eesti Keele Instituut
  • Katre Kasemets, projektijuht, Eesti Keele Instituut
  • Karin Aleksandrov, Maksu- ja Tolliamet
  • Deniss Jeršov, Tartu Kunstikool
  • Rita Niineste, Euroopa Komisjoni Esindus Eestis
  • Kristel Ress, Eesti Keeletoimetajate Liit
  • Kalle Toompere, Eesti Kujundusgraafikute Liit

Kas leidsid, et sisu on kasulik?

Jah
Ei
Sinu tagasiside on meieni jõudnud. Aitäh!