Tegusõnadel on igasuguseid pöördevorme ning mõnda vormi saab moodustada mitmeti. Näiteks saab öelda (ma) loeksin või loeks, (probleem) on lahendatud või on lahendet. Erinevad valikuvõimalused võivad vahel teha nõutuks: „Mis vormid on nimetet ja huvitet?“, „Kas saavutatud kõrval sobib kasutada ka vormi saavutet, austatud kõrval austet jms?“. Seesuguseid küsimusi on tet-vormide tähenduse ja kasutuse kohta esitatud ka Eesti Keele Instituudi keelenõuandele. Vaatame lähemalt, mis vormid need siis on.

Omapärane tet-/det-vorm on tud-kesksõna rööpvorm tegusõnadel, mis sisaldavad ta-/da-liidet, nt sõnast kirjutama saab moodustada nii kirjutatud kui ka kirjutet, sõnast pühendama nii pühendatud kui ka pühendet. tet-vorm ei pruugi alati paista päris neutraalne, kuid stiili ilmestamiseks on seda kasutatud.

Kust aga on (te)t-vorm pärit? See on üks keeleuuendaja Johannes Aaviku ettepanekuid 1920. aastatest. Eriti soovitas ta seda kasutada pikemate kolmesilbiliste tegusõnade puhul (nt kirjutama). Aavik märgib, et mõni peab seda uuendust kunstlikuks ja sobimatuks, aga see on juba üle kahesaja aasta trükisõnas esinenud: nimelt tartukeelses uues testamendis („Vastne Testament“ 1686). Paraku tunnistas ka Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkond oma 1926. aasta otsuses tet-kesksõna tatud-kesksõnakõrval mittesoovitatavaks.

Aaviku arvates „võib julgesti loota, et see vorm mitte väga kauges tulevikus yldisemalt maad võtab hoolimata praeguste võimude surveavaldusest takistamaks seda“. Teada saamaks, kas ja kui palju seda rööpvõimalust praegusajal kasutatakse, tulid appi otsingud mahukast elektrooniliste tekstide kogust ehk eesti keele ühendkorpusest. Tulemused näitavad, et see vorm on kasutusel ta-/da-tegusõnade puhul (nt varustet, kirjeldet), aga näiteid on ka muude tegusõnade kohta (nt ostet, keelat). Mõnikord on viimaste puhul liidetud -t asemel –tet: haritet (peaks olema harit ’haritud’), mainitet (p.o mainit ’mainitud’). Suurima esinemusega on ühendkorpuses nimetet (koos liitsõnadega niinimetet, ülalnimetet jt). Võrdlus tavapäraste tud-vormidega näitab küll viimaste ülekaalukat kasutust, samas on korpuses (te)t-vorme sadadest tegusõnadest.

Ka Tiiu Erelt on juba 20 aastat tagasi leidnud, et Aaviku pakutud tet-vorm „peaks aga olema meie nüüdisgrammatikaisse sisse kirjutet”. Korpusstatistilist uuringut aluseks võttes olemegi Emakeele Seltsi keeletoimkonnale arutamiseks saatnud ettepaneku pidada tud-kesksõna kõrval normingukohaseks ka (te)t-rööpvormi.