Täna algab taas uudissõnade konkurss Sõnaus, mis kutsub eeskätt noori uuendama eesti keelt ja pakkuma kohmakatele ning võõrapärastele sõnadele uusi vasteid. Sedakorda ootame uudissõnu eelkõige toidu valmistamise, säilitamise ning söömise teemadel.

Sõnause projektijuhi Ede Tamkivi sõnul on sõnakorje eesmärk pakkuda eesti keelt rääkivatele inimestele võimalust rikastada ja kaasajastada oma emakeelt. “Eestlaste toidulaud on muutunud viimastel aastakümnetel tunduvalt rikkalikumaks, kuid paljudel toiduainetel ja valmistoitudel puuduvad siiani ilusad eestikeelsed nimetused. Igaüks meist võib aidata seda viga parandada.” 

Eesti toidutootjaid ühendava Põllumajandus-Kaubanduskoja toiduvaldkonna juht Meeli Lindsalu lisab, et uute trendide ja mõistetega on keelde lisandunud rohkelt võõrkeelseid termineid ja otsetõlkeid, nagu näiteks „funktsionaalne toit“, superfood, snack või agroforestry, mis ei pruugi olla kõigile arusaadavad ega ka suupärased. “Samas aga puudub eesti keeles selge ja kõlav sõna toidu kohta, mis on valmistatud ülejääkidest või mille puhul kasutatakse olemasolevat toitu toorainena uute toitude loomisel. Sõnad „jääk“ ja „jäätmed“ ei kirjelda taolise toidu tegelikku väärtust ega tänapäevast, kestlikku mõtteviisi.”

Neljandat korda toimuv uudissõnade korje Sõnaus ootab sõnu esitama kõiki keelehuvilisi nii oma nime all kui ka soovi korral anonüümselt. Selleks tuleb täita sõnakorjevorm, mis on leitav Sõnause veebilehel sõnaus.ee. Õpilaste kaasamiseks on veebilehel eraldi vorm klassidele ja teistele kollektiividele, kes saavad ühiselt sõnu esitada.

Eesti Keele Instituudi koordineerija-terminoloog Kairi Janson usub, et on tunnuseid, mis aitavad rahval sõna suurema tõenäosusega omaks võtta. “Keegi ei tea kunagi täpselt ette, milline uudissõna lendu läheb. Aga kindlasti aitab see, kui seda on mõnus öelda ja lihtne kasutada. Siis saavad inimesed sõnaga vabalt ja loovalt ringi käia.” Seega võiks uudissõna olla mugav hääldada, käänata ja pöörata. Samuti võiks silmas pidada seda, kuidas nimetatakse eesti keeles teisi sarnaseid asju, ja mõelda, kas sõna tähendus on selge ka tausta selgitamata. “Samas on inimeste südamed võitnud ka sellised sõnad, mida esialgu peab täpsustama, kuid mis on siiski väga meie keele nägu. Kõige tähtsam on ikkagi keelerõõm.”

Toiduteemalisi uudissõnu saab esitada 8. aprillist 30. maini. Laekunud sõnade seast teeb keeletundlik komisjon esimese valiku, mis seejärel esitatakse rahvalemmiku hääletusele Sõnause Facebooki-lehel. Igaüks saab hääletada oma lemmiku poolt. Komisjon ja rahvahääletuse tulemused kuulutatakse välja 3. juunil Vabamus. 

Eraldi tunnustatakse kõige enam sõnu esitanud klassi- ja noortekollektiivi, kes saab auhinnaks kohtumise Eesti Vabariigi presidendi Alar Karisega Kadrioru lossis. Parimate sõnade esitajatest üksikisikud saavad auhinna Eesti Keele Instituudilt, kutse Vabamusse ja rahva lemmikut ootab ööbimine kahele Aavikute majamuuseumis Kuressaares.

Uudissõnade korje Sõnaus on presidendi kantselei, Vabamu ja Eesti Keele Instituudi ühisalgatus, mis toimub juba neljandat korda. Konkursi ellukutsujaks oli president Toomas Hendrik Ilves aastal 2010. Võidusõnaks oli siis taristu, mis on tänaseni laialdaselt kasutuses. Kõigi 2020 ja 2023 Sõnausele esitatud uudissõnadega saab tutvuda Sõnause sõnastikus.

Lisainfo:

Ede Tamkivi

sõnakorje projektijuht

sonaus@eki.ee

Tel. 518 9487