Nii nagu muutub maailm, muutub ka keel, mida kasutatakse selle maailma kirjeldamiseks ja sellest rääkimiseks. Nende muutustega tahab sammu pidada ka Eesti Keele Instituudi (EKI) sõnastikuportaal Sõnaveeb, mis pole oma sünnist saati olnud pelgalt paberist sõnaraamatute digitaalne koopia, vaid dünaamiline keskkond, milles uueneb pidevalt nii pakutav keeleaines kui ka selle esitamise viisid.

Järgnevalt heidamegi pilgu viimasel aastal portaali lisatud täiendustele ja võimalustele.

Sõnaraamat kui ajalookonspekt

Enam ei pea keelehuvilised võrdlema kahe pabersõnaraamatu märksõnaloendit, et teada saada, millised sõnad vahepeal keelde on lisandunud. Selleks otstarbeks on nüüd Sõnaveebis eraldi lehekülg “Uued sõnad”, kuhu ilmub uus sõna niipea, kui see on lisatud EKI ühendsõnastikku – suurimasse eesti keele sõnaraamatusse, mis moodustab Sõnaveebi selgroo.

Kuna uute sõnade leheküljel ulatuvad andmed 2019. aastani välja, võib seal ringi tuhlates tekkida tunne, et sõnastikuportaali asemel ollakse sattunud ajalookonspekti, sest just uudisväärtusega sündmused ja ajavaimule omased uued nähtused on ikka enim andnud põhjust uusi sõnu luua. Liigume 2019. aastast sõnupidi olevikku: kooselluma, koroona, abieluvõrdsus, trumpism, vaktsiinitarne, platvormitöö, tõhustusdoos, hulkurdroon, teabesõda, tehisaru, üleminekukool, küberkerksus, tehisplära, loovkoodimine, petuleht. Samal ajal, kui toimuvad sündmused, millest pärast õpikutes kirjutatakse, toimetavad inimesed oma olme ja argieluga. Nii on sel kümnendil tulnud meie ellu ka sõnad sanaarium, laavu, sihtmärkravi, sähku, kufi, karjääripööraja, hooletöö, muhekrimi, inimeste inimene, teiseringi ja ajuvamm.

Skeptiline lugeja võib küsida, kas tasub sõnaraamatusse lisada sõnu, mille kohta pole teada, kas need ka ajaproovile vastu peavad. Tõesti, pole garantiid, et mõni neist uudissõnadest peatselt unarsõnade nimekirja ei satu. Sündida võib mõni tabavam sõna või muutub ebaoluliseks tähistatav nähtus või asi ise. Sõna saatuse selgumiseni on aga huvilisel võimalik Sõnaveebist järele vaadata, kuidas toda uut leiutist käänata või pöörata ning mida see üldse täpselt tähendab.

Sõnalooming kui igaühe õigus

Kust aga tulevad uued sõnad? EKI-s ei ole töögruppi, mis uusi nähtusi monitoorib ja sobivaid sõnu välja mõtleb. Uusi sõnu loovad eesti keele kõnelejad ja kirjutajad, kui neil selleks vajadus tekib. Agaramad sõnaleidurid saavad nüüd oma loomingut teistega jagada Sõnaveebi leheküljel “Paku oma sõna”. EKI leksikograafid vaatavad saadetud sõnad üle ja avaldavad järgmise satsi uut sõnaloomet iga kuu viiendal kuupäeval sealsamas lehel. Kui mõni pakutud sõnadest tuule tiibadesse saab, võib see ühel hetkel jõuda ka EKI ühendsõnastikku. Sellised sõnad saavad sõnapakkumiste lehel ka tunnustava aumärgi. Tunnustuse on seni pälvinud sellised tabavad keelendid nagu digitaalne elukorraldus ja arstlema.

Sammalhabeme tarkus kehtib ka Sõnaveebis

Juba Sammalhabe teadis, et looduses peab valitsema tasakaal ja sama kehtib ka Sõnaveebi ökosüsteemis. Üldkeelt esindava EKI ühendsõnastiku kõrval on Sõnaveebis umbes 150 erialasõnastikku, mille koostajad seisavad head selle eest, et eesti keeles saaks rääkida täpselt ja tabavalt nii juuksuritööst, materjalitehnikast kui ka skeemiteraapiast. Igal erialasõnastikul on Sõnaveebis oma koduleht, kus on seni saanud sirvida kõiki termineid ja kus nüüd saab ka uurida, milliste mõistete kallal on koostajad viimati töötanud. Teadustööde kirjutajatele on aga abiks otsingutulemustes leiduv allikaviite nupp, mis komponeerib ja kopeerib korrektse bibliograafilise kirje.

Kui kõige uue ja muutuva keskel pea ringi hakkab käima ja tundub, et jalgealune kõigub, tasub avada Sõnaveebi ÕS 2025 lehekülg. Selle sisu vastab sõna-sõnalt “Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2025” paberväljaandele ja püsib sellisena ka edaspidi. Küll aga on raamat oma mahult piiratud ja seetõttu on võrdlemisi napi infoga ka veebi-ÕS. Kurvastama siiski ei pea, sest detailne käänamis-pööramisinfo, tähenduste seletused ja hulgaliselt näitelauseid on klõpsu kaugusel EKI ühendsõnastikus, mis samuti kirjakeele normile vastab.

Suured keelemudelid – sõnastikuportaali konkurendid või kaastöölised?

Kas on aga üldse mõtet arendada sõnastikuportaali, kui guugeldaminegi mõjub vanamoeliselt ja tehisarul on igale küsimusele ladus vastus varnast võtta? Vastandamise asemel võiks ehk rohkem mõelda nende kahe võimalikule koostööle ja sümbioosile. Näiteks tänavu rikastame Sõnaveebi põhjalikuma infoga sõnade päritolu kohta ning selle teokssaamisel oleme kasutanud tehisaru, et sobitada vanematest andmekogudest pärit infot praeguse Sõnaveebi süsteemiga. Samuti on lähitulevikus Sõnaveebi oodata grammatika infokihti, mis näitab keeleõppijale, kuidas eesti keeles lauseid ja väljendeid moodustatakse. Ka selles teadusprojektis on andmetöötlusse kaasatud suured keelemudelid.

Kui veidi liialdada, võiks mõelda sedasigi, et parem sõnastikuportaal aitab kaasa paremate eestikeelsete tekstide sünnile, need aga muutuvad omakorda paremateks treeningandmeteks suurtele keelemudelitele, mis võiksid siis veel ilusamat eesti keelt genereerida. Ja lõppude lõpuks – kust siis veel otsida infot tehisaru vastuses kohatud veidra väljendi kohta kui mitte Sõnaveebist!

Kutsume lugejaid osalema lühikeses Sõnaveebi kasutatavuse uuringus. Teie tagasiside aitab meil otsustada, millega peaksime portaali arendamisel esmajärjekorras tegelema.

Lugu ilmus 27.04.2026 ERR-i kultuuriportaalis.