Ilmapuu auhinna pälvisid vadjalane Ekaterina Kuznetcova ja komi Nikolay Kuznetsov
Hõimurahvaste programmi juhtkomisjon annab alates 2010. aastast välja Ilmapuu auhinda, et tunnustada inimesi, kelle kodanikualgatuslik tegevus on kaasa aidanud hõimurahvaste kultuurilise identiteedi püsimajäämisele. Tänavu pälvisid preemia kaks Eestis elavat soome-ugri aktivisti – vadjalane Ekaterina Kuznetcova ja komi Nikolay Kuznetsov.
Ekaterina Kuznetcovat tunnustatakse julguse ja püsivuse eest kujundada vadja (ja laiemalt Ingeri) identiteeti ning vadjalaseks olemist vaatamata sellele, et kohalikud võimud Venemaal seda pigem vaenavad. Eelmisest aastat alates kuulub ta ka Venemaa demokraatlike jõudude delegatsioonis Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) juurde, püüdes selle kaudu pöörata üldsuse tähelepanu vadjalastele, isuritele jt Venemaal elavatele ohustatud läänemeresoome rahvastele.
Kuznetcova juured ulatuvad Kaprio (vn Kaporje) kanti, nn Mäči piirkonna vadjalastesse. Juba 1990ndatel asutas ta koos Peterburis õppivate vadja ja isuri päritolu üliõpilastega rahvamuusikakollektiivi, et uurida ja esitada kohalikku pärimust. Jõudumööda lõi ta kaasa Luuditsa külaliikumises, iga-aastase Pädrä-päeva korraldamisel ning kohaliku muuseumi rajamisel. 2005. aastal oli Kuznetcova Vadja Kultuuri Seltsi loomise juures ning esitas seltsi poolt vajalikud dokumendid selleks, et vadjalased kantaks Vene Föderatsiooni põlisrahvaste ja väikearvuliste rahvaste nimekirja (2008). See võimaldas aeglustada Ust-Luga sadama ja tööstuspiirkonna ehitamist vahetult vadja külade lähedusse. Paraku suleti Vadja Kultuuri Selts 2017. aastal Vene Föderatsiooni justiitsministeeriumi otsusega ning Kunzentcova on jätkanud oma tegevust Eestis, kus ta on Narva Ingeri maja eestvedaja ja kohalike läänemeresoome rühmade eestkõneleja. „Kuznetcova tegevus Narva Ingeri majas tuletab meelde, kes on Narva jõe taguse piirkonna põlisrahvad,“ ütleb žüriiliige Taisto-Kalevi Raudalainen.
2025. aastal korraldas Kuznetcova Narvas soome-ugri kultuuripealinna programmi. See oli mastaapne suurüritus, mis aitas kaasa läänemeresoome rahvaste keelte ja kultuuri populariseerimisele nii Narvas ja Eestis tervikuna kui ka rahvusvaheliselt. „Tema tarmukus soome-ugri kultuuripealinna korraldajana ärgitab loodetavasti kohalikke otsustajaid lisaks Ingeri maja tegevusele looma ka läänemeresoome väikerühmade püsiekspositsiooni Narva Muuseumis,“ loodab Raudalainen.
Ekaterina Kuznetcova
Nikolay Kuznetsov
Nikolay Kuznetsovi tunnustatakse Ilmapuu auhinnaga mitmekülgse tegevuse eest komi keele ja kultuuri dokumenteerimise, säilitamise, vahendamise ja nähtavuse nimel. „Ta on palju tegelnud komi folkloori, nüüdiskultuuri ja identiteedi küsimustega, ühendades seejuures oma teadustöö kultuurilise missiooniga – ta on komi kultuuri helge esindaja, tõsine teadlane ja sündinud õpetaja, kes oskab äratada noortes huvi ja lugupidamist soome-ugri maailma vastu,“ tunnustab laureaati žüriiliige Jüri Viikberg.
Kuznetsov on oma aktiivsusega aidanud kaasa soome-ugri rahvaste vaheliste sidemete arendamisele ja hoidmisele. Näiteks korraldas ta koos Sergey Troitskiyga Eesti Kirjandusmuuseumis eksperimentaalset soome-ugri kirjanduskohvikut (SUKK), mille keskmes oli ühe kirjaniku üks luuletus ja selle tõlked, mida kohvikulised koos lugesid ja uurisid. Kohviku raames sündisid luuleteoste uued tõlked, mis ilmusid 2024. aastal ka eraldi kogumikuna. Sel viisil lõi SUKK omanäolise platvormi sugulasrahvaste kirjanduse uurimiseks ja nähtavaks tegemiseks.
„Kuznetsov on ka ise andekas tõlkija, ta valdab vabalt komi, vene, eesti, ungari ning inglise keelt. Tänu tema tõlketööle pääseb eesti lugeja ligi sugulasrahvaste uurimustele ja ilukirjandusele,“ sõnab kirjandusmuuseumi juhtivteadur Mare Kõiva. „Tema tõlgitud Komi mütoloogia koos sissejuhatavate artiklitega on mitmes mõttes üks fundamentaalsemaid eesti keeles ilmunud soome-ugri teejuhte.“ Lisaks on Kuznetsov vahendanud komi keelde nii eesti uuemat luulet (Kristiina Ehin, Aare Pilv, Krista Ojasaar jt) ja luuleklassikat, ent eestindanud komi luulet ka eesti keelde. Täna töötab Nikolay Kuznetsov Tartu Ülikooli soome-ugri keelte lektorina ja Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadurina.
Ilmapuu auhinna fond on 2500 eurot. Traditsiooniliselt kuulutatakse laureaadid välja vadjalaste kevadisel maahinguspäeval maaentšäüz, mis tänavu on 21. mail.
Marika Alver
