Rahvusvaheline preskriptivismiuurijate konverents „Prescriptivism Conference” jõuab Eesti Keele Instituudi ning Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi koostöös 2028. aastal Tallinnasse. Kaheksa korda toimunud konverentsil on arutatud keele normeerimise ning korralduse ja -poliitikaga kaasnevat ning ühiskondades levinud keeleideoloogiate ja -hoiakute teadusuurimuste tulemusi. Keelega seotud arusaamade ja uskumuste üle arutlemine on näidanud, et erinevate keelte kasutajate ja keelekogukondade vahel on väga palju sarnaseid jooni. 

24.–26. juunil Brüsselis toimunud konverentsi teemade seas oli näiteks preskriptiivsete ehk ettekirjutuslike vaadete teadvustamine ja nendest üldsusega rääkimine (nt et suulisest keelekasutusest ei pea otsima vigu ega nendele osutama), õpetajate keeleliste hoiakute uurimine, analüüsitud oli televisioonis ja raadiosaadetes levinud keelelisi hoiakuid, samuti keeleteadlaste endi preskriptiivseid hoiakuid keelekasutuse suhtes. Kõneks tulid ka suured keelemudelid: uuriti nii seda, kui preskriptiivset väljundit need genereerivad, kui ka seda, kuidas hakkama saada ülipika kriipsu paanikaga, mida keelemudelid oma tekstides kasutavad. 

Eestist oli seekord kolm ettekannet. Kristel Algvere (Tartu Ülikool) rääkis eesti keele õpetajate keelelistest hoiakutest koolitundides, Elisabeth Kaukonen (Tartu Ülikool) eesti keelest feministlikust vaatenurgast ning Margit Langemets (Eesti Keele Instituut) ja Lydia Risberg (Eesti Keele Instituut, Tartu Ülikool) andsid ülevaate uue, 2025. a õigekeelsussõnaraamatu vastuvõtust poole aasta jooksul pärast selle ilmumist. 

Preskriptivismiuurijate konverentsi toimumine Eestis on oluline, sest toob arutelud keeleideoloogiate ja -hoiakute üle meile lähemale. Esimest korda tuleb konverents Põhja-Euroopasse – seni on need toimunud Lääne-Euroopas, Ameerika Ühendriikides ja Kanadas. 2003. aastal kitsamas ringis Ühendkuningriigis alguse saanud konverents on aja jooksul kasvanud laiemaks nii teemade kui osalejate mõttes. 18.–19. sajandi inglise keele uurimisest on jõutud üldisemate, näiteks patriotismi ja globaliseerumisega seotud küsimusteni, käsitletud preskriptivismi ja traditsioonide seoseid ning preskriptivismiga seotud väärtusi, ühesõnaga kõike, mis seondub normide ja kasutusega. 

Mõned preskriptivismiuurijad on käinud ka Eestis esinemas, näiteks Ian Cushing (Manchester Metropolitan University, Inglismaa; loe intervjuud temaga) ja Rik Vosters (Vrije Universiteit Brussel, Belgia) pidasid 2025. aastal plenaarettekanded Eesti Rakenduslingvistika Ühingu kevadkonverentsil ning 2024. aastal esines keeleteemaliste loengute sarjas TÜling Morana Lukač (Rijksuniversiteit Groningen, Holland). 

Teaduslikule konverentsile on oodatud nii keeleteadlased, doktorandid ja üliõpilased kui ka õpetajad, keeletoimetajad ning teised keelepraktikud ja -huvilised. Rahvusvahelise konverentsi keeleks on inglise keel. 

Täpsem teave konverentsi kohta avaldatakse sügisel.