24.-27. juuni 2026 toimus Lissabonis 35. korda rahvusvaheline konverents, mida korraldab igal aastal European Second Language Association (EuroSLA). Üritus tõi nelja päeva jooksul kokku mitmekülgsete huvidega teadlased, kes keskenduvad oma uurimistöös teise keele ja võõrkeelte õppimisele, omandamisele ja õpetamisele, kaks- ning mitmekeelsusele. 

Konverentsi esimesel päeval tutvustasid doktorandid enda pooleliolevat uurimistööd ning said kogenud teadlastelt väärtuslikku tagasisidet. Arutelud olid asjalikud ja tagasiside konstruktiivne, innustades doktorante. Pärastlõunal toimus ka ümarlaud, kus mõtteid vahetasid teadlased, praktikud, õpetajad ja poliitikakujundajad. Räägiti uurimistöö, innovatsiooni ja ühiskonna sidumisest ning tehtava töö mõjust, sh teaduse praktikasse jõudmise takistustest.   

Konverentsil kõlasid ka kõrgetasemelised plenaarettekanded: Melissa Baese-Berk (University of Chicago) keskendus kõne taju ja produktsiooni rollile keeleõppes, Vincent DeLuca (UiT The Arctic University of Norway) rääkis mitmekeelsuse ja kognitiivse võimekuse seostest, Emma Marsden (University of Oxford) selgitas, kuidas toimub võõrkeelte õppimine ning riikliku õppekava muutmine Inglismaal ning Bram Bulté (Euroopa Liidu Nõukogu, Vrije Universiteit Brussel) ettekanne oli keelelisest komplekssusest õppijakeele kontekstis. Konverentsi teised ettekanded ja postrid olid samuti väga erinevatel teemadel, nt teksti mõistmine ja sidusus, sõnavara testimine, kõne sujuvus ning silmaseire. 

Esinejaid kuulates jäid kõlama mitmed olulised seisukohad. Näiteks on vaja mõelda väga täpselt läbi, missuguseid statistilisi teste on mõistlik enda uurimuses kasutada, kuna neid on praeguseks tõesti palju. Samuti peab hoolikas olema valimite suuruse ning nende põhjal järelduste tegemisega. Nagu tuli välja ettekannete puhul, mis käsitlesid suuri keeli nagu inglise ja hiina, on katsetes osalejate ja küsitlusele vastajate arv kordades suurem kui on üldiselt võimalik väiksemate keelte puhul, näiteks eesti keel. 

Eestist osalesid konverentsil teadlasi ja ametnikud Tallinnast ja Tartust, kes tegelevad igapäevaselt eesti keele uurimise ja õpetamisega. EuroSLA 35-l osalemise eesmärgiks seadsid nad eelkõige ideede kogumise ja uuematest suundumustest ülevaate saamise. Mõned fookusteemad olid LAK, tasemekohane keeleoskus, hindamisvahendid ja ka praegu päevakorral TI ning keeletehnoloogia. Eesti delegatsioon soovis leida tõhusamaid viise keeli õppida ja õpetada, nt tutvuda viisidega, kuidas hindamisel keeletehnoloogiat kasutada saaks. Osalejate muljed olid head ning konverentsi peeti sisukaks ja inspireerivaks. Nii mõnigi meist sai viia kokku nime ja näo eeskujuks oleva teadlasega ning tulime koju, mõttes mitu ettekandjat, keda võiks ka Eestisse esinema kutsuda.