XXI oskuskeelepäeval arutleme, kuidas sünnivad ja muutuvad mõisted ning millist rolli mängivad need teadmiste vahendamisel, avalikus suhtluses ja kogukondade kaasamisel. Vaatame sõnastike ja entsüklopeediate rolli teadmiste vahendamisel, terminoloogia kujunemist ja arengut ning keelekasutust avalikus ruumis ja meedias. Uurime ka seda, kuidas oskuskeel saab olla kas mitte ainult täpse teadmise, vaid ka parema mõistmise ja suurema kaasatuse vahend.  

Päevajuht on rahvusraamatukogu hoiuraamatukogu ekspert ja ERÜ terminoloogiatoimkonna esimees Kalju Tammaru.  

Konverents toimub rahvusraamatukogus Tõnismäel suures konverentsisaalis. Konverentsi otseülekannet saab jälgida veebis – nii Facebookis kui ka Youtube’is.

REGISTREERU SIIN!

AJAKAVA

11.00–11.10 Avasõna
Martin Öövel, Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor

I  Oskuskeel – sõnastikud, teaduslugu ja uued tehnoloogiad   

11.10–11.30 Kultuurivanker, arterikõvastumus ja järjekorrariiul. Kus on oskuskeele kodu?
Margit Langemets, Eesti Keele Instituudi juhtivleksikograaf

Ettekanne käsitleb üldkeele ja erialakeele vahekorda, EKI ühendsõnastiku ja ÕS 2025 rolli terminitöös.  

11.35–11.55 Eestikeelsed entsüklopeediad terminiloome ja oskuskeelekorralduse vahendina läbi ajaloo  
Raul Veede, vikipedist, Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühenduse teadussekretär

Eesti entsüklopeedialukku süvenedes jääb kiirelt silma, et iga entsüklopeediaga on kaasnenud terminiloome laine. Ka viimasel kümnendil ainsaks jätkuvalt arenevaks eestikeelseks üldentsüklopeediaks jäänud Vikipeedia kaastöölised seisavad probleemi ees: maailmas loodud teadmust kirjeldavad terminid ei ole eesti keeles veel paika loksunud.  

12.00–12.20 Tänane päev ja tulevik entsüklopeediate terminitöö korralduses  
Ivo Kruusamägi, vikipedist

Teabe levitamine on koondunud veebi, kus selle hulk kasvab kiirelt, kuid selle usaldusväärsuse kontrollimine on aina keerukam. Väljakutsete taga ei peitu aga ainult probleemid, vaid ka mitmed võimalused, mida pakuvad ühisloomelised veebientsüklopeediad. Millised takistused tuleks selle potentsiaali realiseerimiseks ületada ja kuhu on valdkond liikumas?  

12.25–12.45 Vaheaeg

II Oskuskeel kogukondlikus vaates 

12.45–13.05 Kes kardab soolise võrdsuse ja LGBT+ terminibaase?  
Aet Kuusik PhD, keeleteadlane 

Ettekandes tutvustan terminibaase, mille koostamisega olen seotud konsultandi või peamise koostajana. Räägin, kellele on need terminibaasid mõeldud, milliseid küsimusi nende kasutajad esitavad ning kuidas kasutajate küsimused ja tagasiside aitavad terminibaase arendada. Samuti räägin sellest, mida tuleb kiiresti muutuva ja ühiskondlikult tundliku sõnavara kirjeldamisel arvestada ning miks ei ole terminibaasi koostamine lihtsalt ühele mõistele ühe „õige“ termini valimine.  

13.10–13.30 Lihtsast keelest ja arekeelest 
Kerttu Rakke, kirjanik, ajakirja Vaimupuu toimetaja

Arekeel on aastaid eksisteerinud vaid terminina sõnaraamatutes. Lihtne keel on reeglistatud keelekasutus aastast 2003, seotud inimõigusega saada asjadest aru. Kuidas neil vahet teha ja miks ei tohi neid sünonüümideks pidada?

13.35–13.55  Ajakirjandus ja oskuskeel: käsikäes või vastamisi? 
Tarmu Tammerk, Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanduseetika nõunik

Näiteid sellest, kuidas soovitakse muuta toimetuste sõnavalikut või terminikasutust. Samuti sellest, kuidas ajakirjanik saab erialakeelt tõlkida nii, et tähendus säilib, aga laiem avalikkus ka asjast aru saab.  

Oskuskeelepäeva korraldavad Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing ja Eesti Keele Instituut. Eesti terminitööd rahastab keeleprogrammi kaudu Haridus- ja Teadusministeerium.    

• Oled oodatud, pääse on prii!
• Sündmust jäädvustab piltnik ning pilte kasutatakse RaRa ja tema partnerite kanalites. Kui sa seda ei soovi, siis palun anna sellest pildistajale märku.
• Korraldajad jätavad endale õiguse teha kavas muudatusi.
•