1. oktoobril jõustus esimene Eesti selge keele standard EVS-ISO 24495-1:2026 „Selge keel. Osa 1. Juhtpõhimõtted ja juhised“, mis on Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) selge keele standardite sarja esimese osa identne tõlge eesti keelde. Uue praktilise töövahendi toel saab avalikus, era- ja vabasektoris senisest tõhusamalt luua selliseid tekste, mis on hästi kasutatavad ja vähendavad organisatsioonide kulusid, sest nende koostajad on seadnud esikohale lugeja vajadused.

„Üleilmse selge keele kogukonna eestvedajad rõhutavad, et selge keel on demokraatia eeltingimus: kui me ei saa aru, mida riik meilt ootab ja meile pakub, siis ei saa me ka meile pandud kohustusi täita ega õigusi kasutada. Selles on uus eestikeelne standard igale ametitekstide kirjutajale suureks toeks, sest sealt saab praktilisi juhiseid lugejakeskse teksti koostamiseks,“ ütles Eesti Keeletoimetajate Liidu asutajaliige Kristel Ress, kes juhib Eesti standardi koostanud tehnilist komiteed EVS/TK 88. „Meie üks tulevikueesmärke on see, et selge keele standardid oleksid avaliku sektori töötajatele tasuta kättesaadavad, nagu see on näiteks Hollandis,“ lisas Ress.

Ressi sõnul on selge keele standardi järgi teave edastatud selgelt juhul, kui tarbeteksti sõnastus, ülesehitus ja kujundus on sedavõrd selged, et lugejal on kerge leida talle vajalik teave, sellest aru saada ja seda kasutada. Selle saavutamiseks on tekstide koostajatele sõnastatud standardis neli juhtpõhimõtet ja 19 juhist. Standard põhineb rahvusvaheliselt tunnustatud selge keele määratlusel ja empiirilistel tõenditel kogu maailmast.

Selge keele standardi kasutamine on vabatahtlik ning Eesti standardeid müüb Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus. Avalikul sektoril on võimalus teha standard kohustuslikuks, lisades Eesti õigusaktidesse sellise nõude. 

Selge keele standard on koostatud eesmärgiga lihtsustada avalikku kirjalikku suhtlust ja teha teabevahetus sujuvamaks. See on kasulik tööriist igaühele, kelle tööülesannete hulka kuulub e-kirjade, veebitekstide, juhendite, tegevuskavade, õigusaktide eelnõude, lepingute ja teiste avalike tarbetekstide koostamine, toimetamine ja kujundamine ning nende kasutuse eest hoolitsemine. Selge keel hõlmab peale keelekasutuse infodisaini ja kasutajauuringuid.

Selgest avalikust suhtlusest saavad kasu nii ühiskond, majandus, õigus, meditsiin kui ka kõik muud valdkonnad, sest esimesel lugemisel arusaadav tekst suurendab usaldust selle avaldanud organisatsiooni vastu. Kui tekst on sihtrühma jaoks selgesti sõnastatud ja infodisain toetab sisu edastamist, siis ei ole vaja kulutada hiljem tööaega lugejate kõnedele ja päringutele vastamiseks, et selgitada teksti mõtet. Eriti oluline on see avaliku sektori ja ettevõtete õigusjõuga ja teavitustekstides, mille väljendusviis mõjutab kriitilise tähtsusega otsuseid ja inimeste õigusi.

Standardit saab osta Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse (EVS) e-poest ja selle hind on 16,12 eurot, aga ostu– ja lugemisvõimalusi on erinevaid. Näiteks saab standardit 2,5 euro eest sirvida ning Tallinnas ja Tartus lugeda tasuta. Standardid on autorikaitse all.

Standardi „Selge keel. Osa 1. Juhtpõhimõtted ja juhised“ on tõlkinud Katrin Hallik ning ekspertiisi on teinud tehnilise komitee EVS/TK 88 liikmed Annika Hussar, Anu Jaanson, Margit Juhkam, Katre Kasemets, Helin Kask, Merike Koppel, Tanel Kärp, Helika Mäekivi, Virge Pihel, Riina Reinsalu, Kristel Ress ja Sirli Zupping. Standard jõustus avaldamisega 1. oktoobril väljaandes EVS Teataja.

Selge keele standardite Eestis eestikeelsena ülevõtuks loodud eksperdikogusse ehk selge keele tehnilisse komiteesse EVS/TK 88 kuulub kümme organisatsiooni: Eesti Keele Instituut, Eesti Keeletoimetajate Liit, Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liit, Eesti Kunstiakadeemia, Haridus- ja Teadusministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Riigi Tugiteenuste Keskus ning Turundajate Liit. 

Eestis on kavas võtta üle ka järgmised neli osa ISO selge keele standardite sarjast: juba ilmunud õiguskeele (ISO 24495-2:2025) ja teaduskeele standard (ISO 24495-3:2026) ning koostamisel olevad selge keele põhimõtete rakendamise standard organisatsioonidele (ISO/DIS 24495-4) ja infodisaini standard (ISO/WD 24495-5).

Rahvusvahelisi selge keele standardeid töötab välja ISO töörühm. Esimese osa koostamises osales 50 selge keele eksperti 16 riigist ning standard ilmus juunis 2023. „Kasvavat huvi selge suhtluse vastu maailmas näitab ka see, et praeguseks kuulub meie töörühma juba 150 eksperti ligikaudu 25 riigist,“ sõnas eestlane Angelika Vaasa, kes juhib ISO selge keele töörühma tööd alates 2023. aasta sügisest, kui asuti koostama standardi teist osa. Ta on Euroopa Parlamendi kirjaliku tõlke ja selge keele peadirektoraadi kvaliteediosakonna juhataja.