Sõnastikutöö kiirendamiseks on võimalik tehisaru juba rakendada küll, ent kindlasti vajavad nende pakkumised veel faktilist ja keelelist kontrolli, selgitas EKI vanemteadur Maria Tuulik “Keeleminutites”.

Kõige sagedamini pöörduvad kasutajad sõnastiku poole, et vaadata järele mingi sõna tähendust. See kehtib nii Eesti Keele Instituudi (EKI) Sõnaveebi kasutajate kohta kui ka Euroopas laiemalt. Kuna kasutajate huvi seletuste vastu on suur, on heade ja usaldusväärsete seletuste pakkumine sõnaraamatutöö oluline osa. Uurimaks, kas ja kuidas saaks tehisaru olla abiks seletuste kirjutamisel ning millised on tehisaru kasutamise kitsaskohad, korraldasime EKI-s eelmisel sügisel kasutajauuringu, kus osales lausa 186 vastajat.

Uuringus olid tehisaru loodud seletused esitatud kõrvuti EKI ühendsõnastikust pärit seletustega ning kasutajad said seletusi hinnata, oma eelistusi märkida ja hinnanguid põhjendada. Eeltööna selgitasime välja, et EKI ühendsõnastiku seletuste stiili suutis kõige edukamalt jäljendada GPT-5, mille loodud seletused siis katses sõnaraamatuseletustega konkureerisid. Et saada kasutajatelt võimalikult erapooletut tagasisidet, oli hindamine korraldatud pimekatsena, kus vastajaid ei teavitatud, milline seletus on inimese kirjutatud.

Peamine kitsaskoht töös tehisaruga ilmnes juba testi kokku pannes. Küll vähe, ent siiski, tõi tehisaru välja tähendusi, millel ei leidunud keeleandmetes reaalset kasutust. Eriti ilmnes see harvade sõnade puhul. Näiteks sõnale sabajas pakkus GPT-5 seletust “inimene, kes kipub pidevalt kellegi kannul käima ja end teiste külge hoidma”, mis võiks ehk sobida pigem sõnale sabarakk. EKI ühendsõnastiku seletus sõnale sabajas on “kujult või liikumiselt saba meenutav” ja kuigi selles tähenduses kasutust erinevalt esimesest leidub, oli vastajate hulgas üheksa inimest, kelle arvates olid need seletused samaväärsed ja 7, kes eelistasid tehisaru pakutut. See näitab, et tundmatu sõna korral on kasutajad eriti haavatavad ja tehisaru väited vajavad kindlasti veel täiendavat kontrolli.

Katse esimeses osas hindasid kasutajad seletusi skaalal ja seal olid sõnaraamatuseletustele ja tehisaru pakutud seletustele antud hinnangud sarnased. Katse teises osas seevastu olid kaks seletust esitatud kõrvuti ning vastajal oli võimalik ära märkida oma eelistus. Teises osas ehk siis otsese võrdluse ülesandes eelistasid vastajad kokkuvõttes rohkem GPT-5 seletusi. Kommentaard näitasid, et tehisaru seletusi eelistati nt lühiduse ja lihtsuse tõttu, mjäu seletustest eelistati pigem “kassi häälitsus” kui seletust “annab edasi kassi häälitsust”. Sõnastikuseletusi eelistati, kui peeti oluliseks täpsust, nt juhul, kui tegemist oli keerulisema sõnaga, eriti tuli see esile oskuskeele sõnade juures.

Nii sõnaraamatuseletusi kui ka tehisaru pakutud seletusi hinnati üldiselt kõrgelt. Küsimusele “Kui hästi see seletus teie arvates sõna tähenduse ära kirjeldab?” vastati enamasti “väga hästi” või “pigem hästi”. Sõnastikutöö kiirendamiseks on võimalik tehisaru juba rakendada küll, ent kindlasti vajavad nende pakkumised veel faktilist ja keelelist kontrolli.

Lugu ilmus 02.11.2026 ERR-i kultuuriportaalis.