Praktiline LAK-õppe koolitus annab huvikooliõpetajatele ja noorsootöötajatele teadmised ja töövõtted lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) rakendamiseks igapäevastes õppetegevustes. Õpid kavandama tegevusi, mis toetavad nii laste ja noorte oskuste arengut kui ka eesti keele omandamist, ning kohandama tegevusi õppijate erineva keeleoskuse ja vajaduste järgi.

Koolitus on mõeldud huvikooliõpetajale ja noorsootöötajale, kes soovib teadlikumalt toetada eesti keelest erineva kodukeelega lapsi ja noori ning luua mitmekeelses õpikeskkonnas kõigile jõukohaseid ja kaasavaid õppimisvõimalusi.

Toimumisaeg

• I moodul 18.–19.01.2027

• II moodul 15.–16.02.2027

Teemad

• LAK-õppe teoreetilised lähtekohad:

  • LAK-õppe põhimõtted ja rakendamine huvihariduses ning noorsootöös;

  • sihtkeelse õppe põhimõtted ja vormid;

  • õpetaja ja noorsootöötaja roll lapse või noore keeleõppe toetamisel.

• Teise keele omandamine ja keeleoskustasemed:

  • teise keele omandamise etapid ehk keele arengu faasid ja neid mõjutavad tegurid;

  • õpetaja keelekasutuse mõju õppija keelelisele arengule;

  • Euroopa keeleõppe raamdokument ja selle sõsarväljaanne;

  • keeleoskustasemete kirjeldused ja nende arvestamine õppetegevustes.

• LAK-õppe planeerimine:

  • kolmefaasiline õpiprotsess: evokatsioon ehk eelteadmiste aktiveerimine ja eesmärgistamine, tähenduse mõistmine ning refleksioon;

  • õppetegevuste eesmärgistamine ja kavandamine;

  • mõtlemistasandid ehk Bloomi uuendatud taksonoomia.

• Laste ja noorte õppimise toetamine mitmekeelses grupis:

  • õppijate keeleliste ja kultuuriliste erinevustega arvestamine;

  • õppetegevuste kohandamine laste ja noorte keeleoskuse ning vajaduste järgi;

  • aktiivõppemeetodite kasutamine õpioskuste arendamiseks.

• Keeletehnoloogilised vahendid ja keskkonnad:

  • tehnoloogiliste vahendite ja keskkondade kasutamine keeleõppe toetamiseks.

Koolituse läbinu

• tunneb LAK-õppe põhimõtteid ja rakendab neid õppetegevustes;

• kasutab LAK-õppe õppemeetodeid igapäevases töös laste ja noortega;

• tunneb teise keele omandamise etappe ja arvestab nendega oma töös;

• kohandab õppevara, lähtudes Euroopa keeleõppe raamdokumendi keeleoskustasemetest;

• teadvustab oma rolli laste ja noorte keeleõppe toetamisel ning kavandab õppetegevusi teadlikult;

• märkab õppijate keelelisi ja kultuurilisi erinevusi ning arvestab nendega tegevuste planeerimisel ja läbiviimisel;

• kasutab keeleõppe toetamiseks tehnoloogilisi vahendeid ja keskkondi;

• analüüsib ja mõtestab oma tööd haridustöötajana.

Koolitajad

Sille Lillestik, Ellen Aunin