Eesti keele üle arutletakse kogu aeg – mõnikord ollakse tulisemad, teinekord mesisemad. Juureldakse sellistegi finesside üle, et mis vahet on sidesõnadel ja ja ning. Lahakem seda põletavat küsimust kolmest vaatenurgast: keeleteadlase, keelekorraldaja ja keeletoimetaja omast. 

Keeleteadlast võib see küsimus huvitada väga paljudest külgedest. Näiteks kust need sõnad on meie keelde tulnud: ja alggermaani keelest, aga ning on sulanud kokku eesti sõnast niinkä või sõnaühendist niin kui(n). Teadlane võib uurida, millistes murretes ja kuidas kumbagi sõna kasutatakse (otsi sinagi „Eesti murrete sõnaraamatust”), ning samuti seda, kui tihti neid tarvitatakse: keelekorpuses esineb ja 74 mln, ning 14 mln korda. Tehakse järeldus, et mõlemad on eesti keeles ühed väga tavapärased sõnad. Kuna üks on siiski 5 korda harvem, vaadatakse, kas neid sõnu kasutatakse kuidagi erinevalt, näiteks tähenduse poolest. 

Kasutust uurides on vahel lisandunud keelekorraldaja pilk. See on olnud kord karmim, siis jälle leebem. 20. sajandi alguses proovisid keelekorraldajad anda sõnadele ja ning ning keeles erinevaid ülesandeid. Ent selles, kumb neist peaks eraldama lähemalt seotud sõnu (kass-koer) ja kumb kaugemaid (kukk-karu), olid keelemehed erineval nõul. Tänapäevaks on ja ja ning nendest püüetest hoolimata suhteliselt samatähenduslikud sõnad, mille kasutus sõltub keelekasutaja eelistustest. Keelekorraldaja saab anda tekstidega tegelejatele vaid üldise soovituse, et emma-kumma sõna liigse kordumise korral on võimalik kasutada vahelduse mõttes ka teist. Samuti saab eraldada ühega lähemalt, teisega kaugemalt seotud lauseosi. 

Keeletoimetaja on aga see, kellel on juurdepääs konkreetsetele tekstidele. Kui autor on kasutanud kogu tekstis näiteks ainult sidesõna ning, siis keeletoimetaja uurib, kas ta tegi seda meelega, sest see on tema viis keelt kasutada, kas see tuleneb tema murdetaustast või ehk nõuab seda teksti stiil. Põhjuseid võib olla musttuhat. 

Võib olla ka nii, et autor ei pööranud sellele nüansile tähelepanu, sest teksti sisu oli kirjutamise ajal olulisem kui ühe sõna pisiasi. Sellisel juhul saab keeletoimetaja olla ta teine silmapaar ja anda nõu, et selles või tolles konkreetses tekstikohas võiks ladusama loetavuse eesmärgil sidesõnu vaheldada. Keelekorraldaja nii täpset, konkreetsete lausete sisest nõu anda ei saa. Küll aga saab ta anda konkreetse küsimuse peale konkreetset nõu. 

Keeleinimesi on tegelikult veel, meil on ilu- ja ajakirjanikud, tõlgid-tõlkijad, õpetajad… loetelu on pikk ja ärakirjeldamatu. Eesti keelega on nii ka kõik hästi, sest eesti keel huvitab meid kõiki. Rõõmustagem koos, et meil, eesti keele kasutajatel, on elav keel, milles on meeldivalt varieeruvust muiski küsimusis kui ja ning ning!

Kuula SIIT, kuidas loeb keeleminuteid sulle ette meie tehishääl Külli!

Lydia Risberg, Eesti Keele Instituudi nooremteadur 

Lugu on ilmunud ERRi kultuuriportaalis 17.10.2022.