Keeleteadlaste hinnangul kasutavad noored keelt uuenduslikult ja mitmekülgselt. See väljendub ennekõike sõnavaras, aga ka näiteks häälduses ning lauseehituses. Kuigi noortekeelt on vähe uuritud, on just see kõige parem viis jälgida keele arengut, sest noored on kõige agaramad keelemuutuste omaksvõtjad. Noortekeele teemalisest teadustööst kirjutab Tartu Ülikooli nooremteadur Mari-Liis Korkus. 

Nüüdisaja noorte eneseväljendusest nähtub, millist mõju avaldavad nende keelele üleilmastumine, meediastumine ning nendega kaasnev ingliskeelestumine. Noori võiks mõtteliselt liigitada telekalaste ja sotsiaalmeedia põlvkonnaks, kellest esimene hakkas omandama inglise keelt välismaa telekanalite ning teine sotsiaalmeedia kaudu. Varajase omandamise mõju peegeldub ka nende tajutavas keelteoskuses. Viimase rahvaloenduse andmetel leidis koguni 85% 15–29-aastastest, et nad oskavad inglise keelt, samas kui teistes vanuserühmades oli see hulk märgatavalt väiksem. Kas see, et noored oskavad enda hinnangul (heal tasemel) inglise keelt, võiks aga tähendada, et nad ka kasutavad seda väga tihti? 

Tartu ülikooli teismeliste keele uurimisrühm leidis 131 teismeliselt kogutud keeleandmete põhjal, et suulistes vestlustes esineb inglise keelt umbes 3,4% ning tšätivestlustes (st Messengeris ja Discordis peetud sõnumivahetuses) 7,5%. Inglise keele kasutuse osakaal sõltub siiski mitmest tegurist, sh vestlusteemast, -olukorrast ning kaasvestlejatest. Näiteks koolitöödest rääkides kasutatakse inglise keelt palju vähem kui videomängudest vesteldes. Samuti leiti, et need noored, kes muidu kõnes kasutavad inglise keelt pigem vähe, võivad teha seda märksa tihedamini, kui suhtluskeskkond muutub virtuaalseks.  

Inglise keele kasutuse osakaalu on mõõdetud ka sisuloojate keeles. Helin Kase doktoritööst ilmnes, et Eesti vlogides toimus 1000 sõna kohta üleminekuid inglise keelele 31 korral, samas kui blogides toimus seda 10 korral. Tartu ülikoolis leiti Eesti juutuuberite näitel, et keskmiselt esineb nende keeles inglise keelt 4% ringis. Samas ilmnes selge kontrast kõnelemisolukordade vahel – erinevalt YouTube’i videotest sisaldas sisulooja repertuaar palju vähem ingliskeelseid sõnu ja väljendeid siis, kui ta vestles intervjuus keeleteadlastega. See näitab, et sisuloojad on vägagi keeleteadlikud ja kohandavad oma eneseväljendust vastavalt olukorrale. 

Kuivõrd mitmekeelsed keelevalikud sõltuvad erinevatest teguritest, on üleminek eesti keelelt teisele keelele sageli tähendusrikas valik. Nii Helin Kask kui Tartu Ülikooli uurimisrühm leidsid, et sisuloojad kipuvad laenama just valdkonnaspetsiifilisi sõnu, näiteks nagu laikima või subskraibima. Samuti on levinud mitmesugused ingliskeelsed emotsiooniväljendid (nt oh my god, wow), mida kohtab ka teismeliste keelepruugis. Teismelised kasutavad sageli ka nn moeväljendeid (nt cringe), mille nad on üles korjanud näiteks TikTokist, Instagramist või Snapchatist. Seejuures võib moeväljendite kasutus harveneda, kui konkreetne väljend moest välja läheb. Lisaks eeltoodule kasutavad noored inglise keelt juhul, kui nad tajuvad, et sõnal või väljendil on mingi kindel tähendusvarjund, mida ei saa eesti keele kaudu edasi anda. Tasub märkimist, et noorte keelepruugis võtavad ingliskeelsused sageli külge eestipärase morfoloogia (nt addi mind või ma quittisin)ning tšätivestlustes nii mõnigi sõna on esitatud eestipärase kirjapildiga (nt please asemel pliis). 

Kokkuvõttes võib öelda, et kuigi eesti noored oskavad ja kasutavad inglise keelt rohkem kui vanemad põlvkonnad, näitavad andmed, et nad on siiski “rohkem obsessed” eesti keelest. Samuti tajuvad noored, millisesse suhtlusolukorda passivad ingliskeelsed sõnad rohkem, millisesse aga vähem. 

Noortekeel oli teemaks ka “EKI keelehäälingu” viimatises osas.  Lugu ilmus ERRi kultuuriportaalis 25.03.2024.