Millest ja kuidas mõeldakse, kui mõeldakse sõnaraamatust? Milliseid hoiakuid tekitab sõnaraamat? Eesti Keele Instituudi (EKI) keeleportaali Sõnaveeb kasutajauuringust koorunud teemadest kirjutavad EKI nooremteadur-keelekorraldaja ja Tartu Ülikooli (TÜ) doktorant Lydia Risberg ning EKI juhtivleksikograaf Margit Langemets.

Mõni aeg tagasi kirjutasime Rakendusliku Antropoloogia Keskuse tehtud intervjuude põhjal sellest, kas Sõnaveebi kasutajad eelistavad korrektsust või mängulusti, seekord vaatleme EKI-TÜ töörühmaga koostatud veebiküsitluse kommentaarides esile tõusnud teemasid.

Veebiküsitluses oli 21 küsimust, sh 13 kommentaarikasti. Küsitlust alustas 3005 inimest ja lõpuni täitis selle 1382 inimest (45,9%), jättes 1697 kommentaari. Analüüsisime küsimusi, kas Sõnaveebi kasutatakse, millist keelelist infot soovitakse Sõnaveebis näha, kui rahul ollakse Sõnaveebi kasutajakogemusega ning kas on veel tagasisidet millegi kohta, mida küsimustikus ei küsitud (kokku 1049 kommentaari).

Selgelt tulid esile inimeste hoiakud (kokku 609 kommentaaris), nagu ka muud teemad (nt suhtumine normingutesse), ehkki kasutajauuringu eesmärk see otse ei olnud. Kõige rohkem oli neid, kes tahaksid Sõnaveebist leida rohkem infot (226 kommentaari), seekõrval märkis 10 inimest, et võiks olla vähem infot. Palju oli ka kommentaare, mis seostusid normingute ja ÕSiga (184), samuti tõusis esile Sõnaveebi usaldusväärsus (54).

Hoiakud kodeerisime skaalal negatiivne-neutraalne-positiivne: pooltes kommentaarides (50,1%, kokku 305) hinnangulist hoiakut ei olnud, kolmandikus (34,0%, kokku 207) kommenteeriti Sõnaveebi positiivselt, negatiivseid kommentaare oli pisut rohkem kui kümnendik (13,1%, kokku 80) ning vähestes (2,8%, kokku 17) sisaldus nii positiivset kui ka negatiivset.

Normingud ja usaldusväärsus

Silma hakkas, et kui negatiivseid kommentaare oli suhteliselt vähe (13,1%), siis neist enamik (61,2%) keskendus normingutele ja 37,9% usaldusväärsusele. Suhteliselt väikese, negatiivse hoiakuga rühma kriitika kaldus selle poole, et Sõnaveebi sisu ei saa usaldada ning normingute jaoks tuleb vaadata ÕSi. Positiivse hoiakuga kommentaarides olid esil muud teemad, pigem sooviti rohkem infot või kiideti käänamise-pööramise (ehk normingu) esitust. Norminguid oli mainitud 23,7% ja usaldusväärsust üksnes 1,9% kommentaarides.

Kommetaarides avaldati nii mõnigi kord vastupidiseid arvamusi. Kui üks vastaja leidis, et „Arvestades üha lohakamat keelekasutust, on Sõnaveeb üks tugev pide, mille najal emakeelt kvaliteetsena hoida. Teete tänuväärt tööd!”, siis teine märkis just vastupidi: „Muutevormide tabelid toimivad. [—] See on ka ainus. Muidu ütleks, et sõnaveeb aitab kaasa nullstiili ja vaese keele võidukäigule.”

Positiivsetes või neutraalsetes kommentaarides toodigi käänamise-pööramise infot rohkelt esile. Samas oli neid, kellel mitme variandi puhul „puudub kindlus, millist võimalikest variantidest eelistavad filoloogid”. See levinud segadus rööpvormide ja mitmetähenduslikkuse asjus on seletatav muuhulgas sellega, mida on nentinud soome keeleteadlane Pirkko Nuolijärvi: „Kui sõnaraamatu nimi on „Õigekeelsussõnaraamat”, siis sõnaraamatu kasutaja tõlgendab kõiki soovitusi kergesti kui juhiseid: see vorm või tähendus on õige.”

Kaks allikat

Kuna Sõnaveebis olevaid sõnastikke täiendatakse iga päev, töö käib pidevalt, siis ei mõju portaal mõne jaoks usaldusväärselt, sest on justnagu poolik – vastupidiselt pabersõnaraamatutele, mis püsivad muutumatuna.

Kaks allikat kõrvu pole meele järgi paljudele. Negatiivse hoiakuga inimesi häirib, et kuna nad Sõnaveebi ei usalda, siis peavad nad pidevalt ÕSist asju üle kontrollima. Isegi kui kommentaaris algul räägitakse hea keelekasutuse soovitustest, jõutakse sealsamas mustvalge „õige-vale” nõudmiseni: mis siis ikkagi on õige [rektsioon, vorm, tähendus jne]? Positiivse ja neutraalse hoiakuga kommentaarides mainiti samuti, et segab, et on kaks allikat: „Siiani olengi just puudust tundnud ÕSi lahendusest, kuid mul on hea meel, et uus ÕS just samasse keskkonda [Sõnaveebi] luuakse. Senine mitme lehekülje lahendus on pigem kohmakas ja üks keskkond, kust vajaliku keeleinfo kätte saab, on vägagi tervitatav.”

Kui mujal Euroopas peetakse oluliseks sõnastikus esitada tegeliku keelekasutuse infot, mis on korpuseandmete põhjal kontrollitud, siis Eestis on selline info osas sõnastikukasutajates tekitanud vastuseisu ja arusaamatust. EKI ülesanne on aidata neid hirme maandada, näiteks infoesitust täiendades.

Usaldusväärsus on esimene kriteerium, mida sõnastikukasutajad Euroopas välja toovad (Carolin Müller-Spitzer & Alexander Koplenig 2014). Sõnaveebi kasutajauuringus tuli eri sisu puhul see samuti välja, eriti näitelausete juures.

Näitelaused

Näitelauseid mainiti korduvalt (90 kommentaaris). Neutraalselt või positiivselt kommenteeriti, et need aitavad mõista, kuidas sõna kasutada. Tehti ettepanekuid, et eri rektsioonide kohta võiks olla näitelaused, lauseid võiks tõlkida teistesse keeltesse, tahetakse rohkem, keerulisemaid, vahelduvamaid näitelauseid, sõna võiks neis esineda eri muutevormides, juures võiks olla näidete allikad. Keeleõppijale meeldib, et lauseid saab kuulata.

Negatiivsetes kommentaarides oli neid, kellele näidete hulk ei meeldinud: „Kohati on jube palju näiteid, aga seda, mida otsid, ei leia.” Teisalt oli neid, kes tõid välja, et varasemates sõnastikes on palju rohkem näitelauseid kui keeleportaalis. Sõnaveebist tahetakse leida rohkem lauseid, mis pärinevad kirjandusest. Paljusid häiris rubriik „Veebilauseid”, sest seal on hoiatus, et need võivad sisaldada vigu, aga pole täpsustatud, milliseid. Tehti ka ettepanek lisada infot kasutuskonteksti kohta: kas lause on pärit ametlikust, akadeemilisest, erialakeele tekstist.

Kokkuvõte

Väga suures plaanis jagunesid hoiakud, suhtumine keelde kolmeks: kõige rohkem on neid, kes on harjunud Sõnaveebi kasutama, otsides infot, mida neil parasjagu vaja läheb; teised otsivad infot, et oma keelekasutust rikastada; kolmandad otsivad korrektsust ja keelekorralduse suuniseid.

Kasutajauuringu kommentaaridest ilmnes sama, mida on öelnud TÜ käitumisteadlane Andero Uusberg: „Konfliktset sisu toodab vähemus. Umbes viiendik või vähem toodavad neli viiendikku või rohkem sellist sisu, sh võistlevat sisu.” Konfliktsuse teravik on suunatud normimise ja usaldusväärsusega seotud teemadele. Ent enamus Sõnaveebi küsitlusele vastanuist on neutraalse või positiivse hoiakuga, nende huvi on saada aina rohkem ja mitmekesisemat infot eesti keele kohta.

EKI omakorda rõõmustab, et Sõnaveebil on nõnda palju kasutajaid: 2024. a märtsikuu tõi järjekordse rekordi: 112 000 kasutajat kuus. Sõnaveebi kasutajate arv on aasta-aastalt kasvanud – see viitab, et keeleportaal on paljude jaoks usaldusväärne abiline.

Artikkel on kirjutatud 11. aprillil esimesel humanitaarteaduse konverentsil ning 18. aprillil Eesti Rakenduslingvistika Ühingu kevadkonverentsil peetud ettekannete põhjal.

Lugu ilmus ERR-i kultuuriportaalis 29.04.2024.