Mis saab eesti keelest siis, kui rajatakse tunnel ja tekib Tallinn-Helsingi kaksiklinn? Kas eesti keel jääb püsima? Kas soome ja eesti keel võivad kokku sulada üheks keeleks? Kui kõrgelt hindavad ja kuidas kasutavad eesti keelt eestlased ise? Kas eestlane peaks õppima rohkem võõrkeeli?

Harju Elu käis külas Eesti Keele Instituudis, et nendele ja teistele eesti keelega seotud küsimustele vastust leida. Vestlusringis oslaenud Eesti Keele Instituudi direktor Tõnu Tender, peakeelekorraldaja Peeter Päll ja juhtivteadur Kristiina Ross on ühel meelel selles, et nii kaua, kui säilib Eesti riik, pole eesti keel ohus. Küll näevad nad hiilivat ohtu kõrghariduses, kus eesti keel kipub teaduskeelena positsiooni kaotama. Sellel võivad kogu keelele olla väga tõsised tagajärjed. Loe edasi siit.