Räige võib olla näiteks vale või sõim, aga samas ka heli või valgus. Räige valgus võib tekitada ebamugavust, halvendada nähtavust ja põhjustada pikas plaanis ka terviseprobleeme. Räigusest valgustehnika oskuskeeles kirjutavad “Keeleminutites” EKI vanemterminoloog Mari Vaus ja koordineerija-terminoloog Kairi Janson.

Sõna “räige” tõi eesti keelde keeleuuendaja Johannes Aavik. See on laenatud soome keelest, kus räikeä tähendab ‘jõhker, jultunud, lõikav, kile, maitselage, silmatorkav, ere’. Esiti oli “räige” meie keeles eeskätt miski meeli ärritavalt tugev, näiteks silmi pimestav valgus, kõrvu lukustav heli või südant pahaks ajav hais. Nüüdseks aga on valdavaks saanud piltlik tähendus, mis võeti soome keelest üle hiljem: üldkeeles kirjeldatakse sõnaga “räige” eelkõige midagi sündsusetut või jultunut.

Ehk just seepärast on üllatav kohata sõna “räigus” oskuskeeles. Valgustehnikas võib räigusena mõista aistingut, mida kutsuvad esile nägemisvälja jäävad liigheledad alad, ning ühtlasi valgusvahendite või pindade omadust sellist aistingut tekitada. Räigust põhjustavad ka valguse ebasoodne jaotumine ja tugevad kontrastid. Kui Aavik tõi “räiguse” eesti keelde juba 1919. aastal, siis terminina talletati see näiteks 1982. aasta neljakeelsesse valgustehnika sõnastikku.

Sõnaveebi valgustehnika terminibaasis on eristatud psühholoogilist ja füsioloogilist räigust. Psühholoogiline ehk ebamugavusräigus põhjustab ebamugavust, kuigi ei halvenda tingimata esemete nähtavust. Psühholoogilist räigust võivad esile kutsuda näiteks valesti valitud või paigutatud valgustid. Praegugi trendikas tööstuslikus stiilis sisekujunduses levib tava kasutada valgustina lambipirni ilma kuplita. Kui aga pirn on liiga ere ja kuppel selle valgust ei hajuta, võib see ruumisolijaile ebamugavalt silma särada.

Füsioloogiline ehk pimestusräigus halvendab esemete nähtavust, kuid ei pruugi seejuures tekitada ebamugavust. Näiteks autojuhid kogevad pimestusräigust juhul, kui vastu tuleva sõiduki lähituled on valele kõrgusele reguleeritud. Pimestusräigus võib probleem olla ka kontoris.

Kui räigust põhjustab peegeldus, on tegu loorpeegelduse ehk peegeldusräigusega. Seda tüüpi räigus võib olla nii psühholoogiline (ebamugavust tekitav) kui ka füsioloogiline (nähtavust halvendav). Peegeldusräigust saab vältida või vähendada valgustite ja töökoha õige paigutusega, mati tööpinna abil või valgustite heledust piirates.

Peegeldusräigusele vastandub otsene räigus, mis tekib, kui valgusti või muu ere objekt otse silma paistab. Otsest räigust võivad põhjustada nii valgustid kui ka madalalt liikuv päike. Küllap teab nii mõnigi autojuht, et päikseprillidest pole abi üksnes helgel suve-, vaid ka talvepäeval.

Räigus mõjutab oluliselt inimese heaolu ja keskkonda. Uuringud näitavad, et see võib vähendada töövõimet ja produktiivsust ning põhjustada väsimust ja tervisekahjustusi, nt peavalu või silmade ärritust. Pimestav räigus võib häirida ka lennuki-, laeva- ja autojuhte ning olla avarii põhjuseks.

Selleks, et õnnetusi ja vigu vältida, on tähtis räigust tuvastada ja piirata. Räiguse iseloomustamiseks kasutatakse räigustegureid. Psühholoogilist räigust hinnatakse ka psühhomeetrilisel skaalal ning füsioloogilise räiguse puhul mõõdetakse heledusläve kõrgenemist. Seejuures eristatakse päevavalgusest ja tehisvalgusest tingitud räigust. Standardiseerimisega tegeleb Rahvusvaheline Valgustuskomisjon (CIE).

Kõige lihtsam viis tajuda ekstreemset räigust on vaadata ilma kaitsevahendeid kasutamata otse päikesesse, ent räigete tagajärgede vältimiseks me seda siiski kellelgi katsetada ei soovita.

Lugu ilmus 10.02.2025 ERR-i kultuuriportaalis.