Skip to main content

Parima kõrgkooliõpiku konkurss

Igal aastal emakeelepäeva paiku valitakse konkursi teel parim eelneval aastal ilmunud kõrgkooliõpik.  

Parimaid kõrgkooliõpikuid on valitud alates 2010. aastast. Konkurss toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleprogrammi toetusmeetme „Eestikeelsete kõrgkooliõpikute loomise toetamise põhimõtted 2018–2027“ raames ja seda korraldab Eesti Keele Instituut.

Konkursiga tunnustatakse eelmise aasta jooksul ilmunud kõrgkooliõpikute koostajaid või tõlkijaid, kes aitavad kaasa eesti erialakeele püsivusele. Auhinnale saab esitada kõigi valdkondade õpikuid ja kandidaate võivad esitada kõik soovijad, sh õpiku autor või tõlkija.

Auhinnale esitatud kõrgkooliõpikuid hinnatakse mitme kriteeriumi alusel. Muu hulgas vaadatakse kasutatud terminite ajakohasust, keelekasutust ja stiili ning ülesannete ja praktiliste tööde olemasolu. Samas pööratakse tähelepanu kujundusele ja tänapäevaste e-lahenduste kasutamisele.

Auhinna määrab igal aastal eestikeelsete kõrgkooliõpikute programmi juhtkomisjon.

Lisainfo:

Kairi Janson
koordineerija-terminoloog
kairi.janson@eki.ee
5387 9059 

  • 2022 – Reili Argus, Katrin Kern, Helika Mäekivi, „Keeletoimetamine. Kõrgkooliõpik“. Eleri Lõhmus, Kadri Ugur, Urmas Loit, „Visuaalsete pädevuste harjutusvara – digiõpik videotöös alustajatele“. Esile tõsteti, et õpikud on praktilised ja võivad leida kasutust ka väljaspool kõrgkooliõpet. “Visuaalsete pädevuste harjutusvara“ autori Eleri Lõhmuse hinnangul saadab tunnustus sõnumi, et kõrghariduskeelt on oluline hoida ja arendada. „Nii on eesti keel mitmekesine ja ka erialases suhtluses kasutusel,“ sõnas Lõhmus. „Keeletoimetamise“ õpiku autor Reili Argus lisas, et konkursi toel saab avaldada tänu autoritele, kes sageli koostavad õpikut missioonitööna, kuna aja- või asjakohane õppematerjal puudub.
  • 2021 – Georg Sootla, Leif Kalev, Kersten Kattai ja Indrek Saar (koostajad), „Avalik poliitika”
  • 2020 – Anu Masso, Katrin Tiidenberg ja Andra Siibak, „Kuidas mõista andmestunud maailma? Metodoloogiline teejuht”
  • 2019 – Raivo Aunap, Kiira Mõisja, Tõnu Oja, Jüri Roosaare, „Geoinformaatika”. Kerri Kotta, „Muusikateooria”
  • 2018 – Ülle Jaakma ja Mihkel Jalakas (koostajad), „Veise sigimine”. Toivo Maimets ja Sulev Kuus (toimetajad), „Rakubioloogia”.
  • 2017 ­­­­– Ako Sauga, „Statistika”
  • 2016 – Marina Aunapuu, „Veterinaarhistoloogia”
  • 2015 – Priit Kulu, Jakob Kübarsepp, Andres Laansoo, Renno Veinthal, „Materjalitehnika” (I–II osa). Raivo Uibo jt, „Immunoloogia”
  • 2014 – Vello Otsmaa, „Betoonkonstruktsioonide arvutamine”. Tõnis Kanger, „Orgaaniline keemia” (tõlge)
  • 2013 – Arne Lepp, „Inimese anatoomia”
  • 2012 – Aleksander Klauson, Jaan Metsaveer, Priit Põdra, Uusi Raukas „Tugevusõpetus”. Alar Astover, „Mullateadus”
  • 2011 – Enno Reinsalu, „Eesti mäendus”. Toivo Järvis, „Veterinaarparasitoloogia”
  • 2010 – Ain Raal, „Farmakognoosia”. Aleksander Elango, Endel Laul, Allan Liim, Väino Sirk, „Eesti kooli ajalugu. 2. köide”

Kas leidsid, et sisu on kasulik?

Jah
Ei
Sinu tagasiside on meieni jõudnud. Aitäh!