Kirjandusauhind
Please see English version below
Alates 2007. aastast annab hõimurahvaste programm koostöös Soome-Ugri Kirjanduste Assotsiatsiooniga välja kirjandusauhinda, et tunnustada omariikluseta hõimurahvaste omakeelsete kirjandusteoste autoreid ja tõlkijaid. Laureaadid kuulutatakse välja 1. novembril – udmurdi kirjaniku Kuzebai Gerdi mälestuspäeval.
Kirjandusauhind antakse:
- kirjanikule või tõlkijale hõimurahvaste keeltes avaldatud kirjanduslikult ja keeleliselt märkimisväärse ilukirjandusteose eest, mis on ilmunud nelja viimase aasta jooksul (2020—2024)
- kirjanikule või tõlkijale, kelle tegevus on märkimisväärselt aidanud tutvustada omariikluseta hõimurahvaste kirjandust Eestis ja laiemalt Euroopas.
Auhinnafond on 2500 eurot.
- Kandidaatide esitamise tähtaeg on 08.10.2024
- Kandidaadi esitamiseks tuleb täita elektrooniline vorm.
- Kirjandusauhinna statuut.
Kirjandusauhinna laureaadid
2023. aastal pälvisid auhinna Arvo Survo ja Esa-Jussi Salminen
Arvo Survot tunnustati auhinnaga minieeposte sarja eest, kus ta käsitleb Ingerimaa rahvaste mütoloogiat, ajaloolist kogemust ja kultuurilist identiteeti. Eeposes „Päaskölintu– Päivälintu“ (2020) keskendub ta läänemeresoome loomismüüdile, „Iku-Ruotus“ (2023) kirjeldab Ingerimaa rahvaste ajaloolisi katsumusi, sealhulgas rüüsteretki ja tagakiusamisi, mille need rahvad on pidanud üle elama, ning „Korvekkos“ (2024) pakub süvitsi minevat vaadet Ingerimaa rahvaste igapäevaelule ja hingemaastikele.
Esa-Jussi Salminen sai auhinna udmurdi lühijuttude antoloogia „Murskautuneet tähdet“ (2020) eest. Salmineni kokku pandud 434-leheküljeline novellikogumik annab soomekeelsele lugejale harukordse võimaluse tutvuda udmurdi kirjandusega. Raamat koondab 37 udmurdi autori lühijutte aastatest 1906–2017.
2023. aastal pälvisid auhinna Ķempi Kārl ja Aado Lintrop
Ķempi Kārl sai auhinna ilukirjandusliku teose kategoorias salatsi liivi luulekogu “Ēzkyrdiz vīzd” (“Läheduse viisid”, 2023) eest. Müütilise soome-ugri poeedi Ķempi Kārli pseudonüümi taga on keeleteadlane Karl Pajusalu, tema kolmas luulekogu “Ēzkyrdiz vīzd” on silmapaistev nii keeleliselt kui ka kirjanduslikult.
Folklorist, usundiuurija ja soome-ugri luuletaja Aado Lintrop pälvis kirjandusauhinna oma pikaajalise tegevuse eest soome-ugri folkloori ja kirjanduse vahendamisel. Lintropi on osalenud arvukatel välitöödel, avaldanud nii teadusalaseid uurimusi kui ka ilukirjanduslikke teoseid, tõlkinud hõimurahvaste folkloori eesti keelde, loonud soome-ugri veebikeskkondi ja teinud dokumentaalfilme.
2022. aastal pärjati auhinnaga Arvo Valtonit tema märkimisväärse tegevuse eest omariikluseta soome-ugri rahvaste kirjanduse edendamisel ja tutvustamisel. Arvo Valton (kodanikunimega Arvo Vallikivi) on tõlkinud ja toimetanud hõimurahvaste kirjandusest kogumikke ja raamatusarju. Tema vahendusel on eesti keeles võimalik lugeda soome-ugri rahvaste luuleklassikat, kaasaegset luulet, proosat ja eeposeid. Mitmed luulekogud on isegi neljakeelsed: originaalkeeles ja tõlgitud lisaks eesti keelele ka vene ja inglise keelde. Nii on Valton inspireerinud ning kaasanud teisigi kirjanikke ja tõlkijaid hõimurahvaste kirjandustega tegelema. Auhinna žürii esimehe Eva Toulouze’i sõnul tuntakse ja austatakse Arvo Valtonit kõigi soome-ugri rahvaste juures. “Venemaal elavatele hõimurahvastele on ta Õpetaja suure algustähega, sest on innustanud neid kirjutama oma emakeeles ning teadvustama ja hoidma oma rahvuslikku identiteeti,” rõhutas žürii esimees.
- Lastekirjanduse kategoorias – Ol’ga Smotrova livviko täheraamat „Kirjaimikko“ (2018, pealkiri tõlkes „Tähestik“). Žürii hinnangul on tegemist õnnestunud tervikuga, mis kindlasti äratab lastes huvi livviko ehk Aunuse karjala keele vastu: tähti tutvustavad vaimukad ja rütmikad luuletused, mida täiendavad ilusad lastepärased joonistused (illustraator J. Agafonova). Boonuseks on aabitsale lisatud tähestikul põhinev lauamäng.
- Luuleteose kategoorias – Zoja Dudina marikeelne luulekogu „Юмынӱдыр огеш пу вашмутым“(2021, pealkiri tõlkes „Jumala tütar ei anna vastust“). Zoja Dudina on kogumikku koondanud viimastel aastatel kirjutatud luuletused, kus ta mõtiskleb oma kodumaa ja mari rahva saatuse, maailma kataklüsmide ning inimeste hingemurede üle. Dudina tunneb suurepäraselt mari folkloori, usundit ja kultuuri. Tema luule kujutluspildid on originaalsed ja sügavad, luulekeel rikas ja kaunis.
- Proosakirjanduse kategoorias – Aleksandr Šebõrevi komikeelne jutukogumik „Фараон“ (2019, pealkiri tõlkes „Vaarao“). Žürii hinnangul on tegemist ainulaadse raamatuga komi kirjanduses – nn psühholoogilise proosaga, kus Šebõrev avab komi mehe (sageli jahimehe) sisemaailma: suhted lähedaste ja sõpradega, armastus, hakkamasaamine elus, moraalsed dilemmad suhetes ühiskonnaga jpm. Raamat on keeleliselt väga hea, lühilaused ja ühesõnaliste lausete seeriad, millega Šebõrev edastab oma tegelase mõttelõnga ja suurendab teatud olukordades pinget, mõjub väga komipärasena.
Hõimurahvast programmi kuuluvale kirjanduspreemiale kandideeris käesoleval aastal ühtekokku 14 soome-ugri kirjanikku.
- Ilukirjandusliku proosa kategoorias – Heinike Heinsoo vadjakeelne raamat „Suuri päive“ („Tähtis päev“). Žürii hinnangul on see soome-ugri maailmas suur sündmus, kui ohustatud keeles ilmub kõrge kirjandusliku kvaliteediga teos — 2018. aastal ilmunud „Suuri päive“on esimene läbinisti vadjakeelne ilukirjanduslik teos. Heinike Heinsoo on vadja keele uurija ja raamatut kirjutades on ta kujundanud nii vadja kirjakeele normi (lähtudes Vaipooles säilinud kõnekeele kaasaegsest kujust) kui ka loonud uudissõnu, sest vadja murretes puuduvad paljud kaasaegse maailmaga seonduvad mõisted.
- Luule kategoorias – Baiba Dambergat, Valts Ernštreitsi ja Ķempi Kārli liivikeelse luulekogu „Trilium“. 2018. aastal välja antud kogumik koondab 3 autori luulet: Baiba Damberga ja Valts Ernštreits kirjutavad kuraliivi keeles, Ķempi Karl (Karl Pajusalu) aga salatsiliivi keeles, mis hääbus igapäevasest kasutusest juba 150 aastat tagasi. Luulekogu annabki olulise panuse kuraliivi ja salatsiliivi keele jäädvustamisele ja on ühtlasi tunnistajaks väljasuremisohus keele ja kirjanduse elujõust.
- Dramaturgilise teose kategoorias – udmurdi kirjanik Pjotr Zahharov näidend «Кызьы Лöпшо Педунь горд луиз» (“Kuidas Löpšo Pedunj punapeaks sai”). Pjotr Zahharovi udmurdi rahvajuttude põhjal kirjutatud lastenäidend «Кызьы Лöпшо Педунь горд луиз»kuulub kahtlemata mitte ainult udmurdi, vaid laiemalt soome-ugri näitekirjanduse varamusse. Näidend on osutunud väga menukaks – seda mängitakse Iževski nukuteatris nii udmurdi kui ka vene keeles. Zahharovi udmurdi keel on mahlakas ja tegevus köidab nii lugejat kui ka näidendi vaatajat, sest põimib osavalt udmurdi folkloorist tuntud müütilised tegelased igapäevaelu stseenidega.
Hõimurahvast programmi kuuluvale kirjanduspreemiale kandideeris käesoleval aastal ühtekokku 24 soome-ugri kirjanikku.
Kindred Peoples’ Literary Award
Since 2007, the Kindred Peoples’ Programme confers a Kindred Peoples’ Literary Award in cooperation with the Finno-Ugric Literary Association. The aim of the award is to recognise the work of authors or translators of the literature of kindred peoples without their own statehood.
The Literary Award may be issued to:
- a writer or a translator for a work of fiction of noteworthy literary and linguistic value published in a kindred people’s language in the past four years (2020—2024);
- a writer or a translator whose activities have notably helped introduce the literature of kindred peoples without their own statehood in Estonia and at the European level.
Prize fund is 2,500 euros.
Laureates of the Literary Award will be announced on 1st November, which is the memorial day of the Udmurt writer and public figure Kuzebai Gerd (1898–1937).
- The deadline for submitting nominations is 8 October 2024.
- This year, the competition welcomes the works of writers who are based outside of the Russian Federation.
- Applications should be submitted electronically.
- We kindly ask you to familiarise yourself with the statute of the award.
Kindred People’s Programme is an Estonian state programme aimed at supporting the languages and cultures of Finno-Ugric and Samoyedic indigenous peoples. The programme applies to the Finno-Ugric – Livonians, Votes, Ludians, Izhorians, Ingrian, Finns, Karelians, Veps, Saami, Erzya, Moksha, Mari, Udmurts, Komi, Khanty, Mansi – and Samoyedic – Nenets, Enets, Nganasans and Selkups – kindred peoples who have their own language and culture but are without their own statehood.
Belonging to the Finno-Ugric language family is one of the most important elements of Estonians’ national identity. Making sense of what is Finno-Ugric is one of the important components of understanding the history of Estonian language and culture and their contemporary development. Since culture can only develop through communication between society members, continued interaction with kindred peoples is also important for the preservation of Estonian culture. Thus, the sustainability of Estonian culture also benefits from supporting kindred peoples’ cultures.