Etümoloogia

Eesti etümoloogilise sõnaraamatu koostamine on olnud EKI pikaajaline projekt. Selle eeltööna alustati etümoloogilise kartoteegi koostamist juba 1970. aastatel. 2012. aastal ilmus igale keelehuvilisele suunatud „Eesti etümoloogiasõnaraamat“, mis käsitleb eesti kirjakeele keskse tüvevara päritolu. Koostamisel on akadeemiline eesti etümoloogiasõnaraamat, mis koondab endas infot nii eesti kirjakeele kui ka levinumate murdesõnade päritolu kohta ja sisaldab ühtlasi märksõnaartiklite bibliograafiaosas viidetena lühiülevaadet sõnade uurimisloost.  

Valminud on ka üht laensõnade rühma käsitlev etümoloogiline sõnaraamat „Alamsaksa laensõnad eesti keeles“ (2016). 2024. aastal ilmus selle järjena „Ülemsaksa laensõnad eesti keeles“.

Sõnaraamatutööga paralleelselt toimub etümoloogia- ja leksikoloogiaalane uurimistöö, mille tulemusi avaldatakse teadusartiklites.  

Kirjakeele ajalugu

Kirjakeele ajaloo vallas on EKI keskendunud piiblitõlke ja kirikulaulude tõlgete ajaloole 16.–18. sajandil ning kirjakeele funktsionaalsuse avardumise uurimisele 18. sajandil (pärast piiblitõlke ilmumist). Koostatud on eesti piiblitõlke ajalooline konkordants, vanade kirikulaulude andmebaas ja valikuline vanade rahvalaulude andmebaas.

On avaldatud rida kommenteeritud allikapublikatsioone: „IAAK. Kristian Jaak Peterson 200“ (2001), „Karl August Hermann 150“ (2001), „Uue ajastu misjonilingvist. Eduard Ahrens 200“ (2003), „Esimene Moosese raamat. Iiobi raamat. Tõlkinud 1687–1690 Andreas ja Adrian Virginius“ (2003), „Lühike sissejuhatus eesti keelde. 1732“ (2006), Põhjaeestikeelsed Uue Testamendi tõlked 1680–1705“ (2007), „Johannes Gutslaffi piiblitõlge 1647–1657“ (2013), „See kuningas sest auvust, põrgukonn ja armutaim. Eesti keelemõte 1632–1732“ (2023).

Praegu valmistatakse ette piiblitõlke sõnastiku paberväljaannet ja psalmitõlgete vanima säilinud käsikirja valikulist kommenteeritud väljaannet (mõlemad ilmuvad raamatuaastal 2025). Uurimisprojekti „Eesti ajaloolised allkeeled“ raames uuritakse vanimate vennastekoguduse käsikirjaliste ülestähenduste keelt ja analüüsitakse halduskeele sugemeid kihelkondlikes meetrikaraamatutes 18. sajandil.