EKI on juhtivaid asutusi eesti murrete tutvustamisel, kirjeldamisel ja uurimisel. Siia on koondunud Eesti suurimad murdekogud (EMSUKA), milles on sedel- ja vihikkogud ning helisalvestised. Sedelkogud on põhialuseks nii „Eesti murrete sõnaraamatu“ kui ka piirkondlike murdesõnastike väljaandmisel. Murdematerjalide põhjal on valminud mitmeid mahukaid murdetekstide kogumikke (nt sari „Eesti murded“ I–IX), välja on antud eri murrete helinäidetega plaate ning loodud veebirakendus Murdekiiker. Avaldame nii teaduslikke kui ka populaarteaduslikke publikatsioone ja anname nõu murdeküsimustes.  

Sõnaraamatutöö

Meie põhitegevus on kõiki eesti murdeid hõlmava „Eesti murrete sõnaraamatu“ väljaandmine. Suure rahvakeele sõnaraamatu idee on üle saja aasta vana ja seda asus kõigepealt teoks tegema Emakeele Selts, algatades selleks 1920. aastatel murdekeele kogumise. Aastal 1947 võttis vast loodud Keele ja Kirjanduse Instituut (aastast 1993 Eesti Keele Instituut) ülesande Emakeele Seltsilt üle. „Eesti murrete sõnaraamatu“ esimene vihik ilmus 1994. aastal ja nüüdseks on valminud seitse köidet ehk 35 vihikut, töös on kaheksas köide. Sõnaraamat on kavandatud 12-köiteliseks, avaldame kõik köited nii veebis kui ka trükis.

Koostöös teiste teadusasutuste, kohalike ühingute ja keelehuvilistega anname välja ka piirkondlikke murdesõnastikke. Sari sai alguse 2011. aastal, mil valmis „Vanapärase Võru murde sõnaraamat“, ning sestpeale on ilmunud järjepanu sõnastikke: „Mulgi sõnastik“ (2013), „Hiiu sõnaraamat“ (2015), „Idamurde sõnastik“ (2016), „Seto sõnastik“ (2016), „Kihnu sõnastik“ (2016), „Kuusalu rannakeele sõnaraamat“ (2019) ja „Seto eripäraste sõnade sõnaraamat“ (2020). Koostamisel on suur „Mulgi sõnaraamat“ ja „Seto sõnaraamat“, samuti „Saaremaa sõnastik“ jt.