Sugulaskeeled
Sugulaskeelte kogumise ja uurimisega oleme tegelenud alates 1950. aastate keskpaigast.
EMSUKA
Eesti murrete ja soome-ugri keelte arhiivis (EMSUKA) leidub helisalvestisi, sõnakogusid ja teaduslikke ülevaateid 22 sugulaskeele kohta. Heliarhiivis on enim läänemeresoome keelte lindistusi – isuri, liivi, vadja ja vepsa keel. Väga väärtuslikud on Kildini saami, koltasaami ja turjasaami salvestised omaaegse Nõukogude Liidu aladelt. Helisalvestised ja teaduslikud ülevaated on ligipääsetavad EMSUKA veebiandmebaasi kaudu, käimas on ka sõnakogude digiteerimine.
Sõnaraamatud
Sugulaskeelte sõnaraamatute väljaandmine sai alguse suure „Vadja keele sõnaraamatu“ esimese köite ilmumisega 1990. aastal (koostatud alates 1959. aastast). Selle viimane, seitsmes köide ilmus aastal 2011. Üheköiteline teine, täiendatud ja parandatud trükk ilmus 2013. aastal ning „Vadja keele sõnaraamatu“ veebiversioon sai valmis 2019. aastal.
Sugulaskeelte väikeste veebisõnaraamatute sarja avas „Eesti-udmurdi sõnaraamat“ (2015). Järgnesid „Eesti-mari sõnaraamat“ (2017), „Eesti-ersa sõnaraamat“ (2019) ja „Eesti-komi sõnaraamat“ (2022). Koostamisel on „Eesti-liivi sõnaraamat“.
Lisaks on koostöös EKIga välja antud suuremaid kakskeelseid sugulaskeeli hõlmavaid sõnaraamatuid: „Eesti-soome sõnaraamat“, „Soome-eesti sõnaraamat“ ja „Ungari-eesti sõnaraamat“. Töös on ka „Eesti-ungari sõnaraamat“.
Sugulaskeelte ja murrete sümpoosion
Alates 2008. aastast on EKIs korraldatud soome-ugri keeleteaduse alast üritustesarja. Iga-aastased rahvusvahelised teadusüritused on toimunud nii konverentsi, seminari kui ka sümpoosioni vormis. Peamiselt on keskendutud soome-ugri keelte ja murrete sõnavara küsimustele.