LAK-õppe videod – praktilised tööriistad igale õpetajale
LAK-õpe ehk lõimitud aine- ja keeleõpe aitab õpetajal toetada korraga õppija ainealaste teadmiste, keeleoskuse ja õpioskuste arengut.
Siit lehelt leiad videod, mis aitavad mõista LAK-õppe põhimõtteid ja rakendada neid igapäevases õppetöös. Kui LAK-õpe on sinu jaoks uus, alusta LAK-õppe põhimõtteid tutvustavatest videotest. Kui põhimõtted on juba tuttavad, liigu edasi praktiliste videote juurde.
Sa ei pea kõiki videoid järjest vaatama. Vali video selle järgi, millisele küsimusele oma töös parajasti vastust otsid.
Videote juurde saad alati tagasi tulla, kui vajad õppetöö kavandamisel uusi ideid või soovid mõnda LAK-õppe põhimõtet uuesti üle vaadata.
LAK-õppe põhimõtted
Mis on LAK-õpe ja kuidas toetada õppijat, kes õpib eesti keeles ka siis, kui see ei ole tema kodukeel?
Need videod annavad LAK-õppest esmase ülevaate. Saad teada, kuidas toimub keele õppimine ja omandamine, millised etapid õppija keelelises arengus läbib ning kuidas toetavad õppimist visualiseerimine, mängulisus ja keeleteadlik õpetamine.
Videod aitavad luua ühise aluse, millele saad oma igapäevases õppetöös toetuda.
Mis on LAK-õpe ja miks see on oluline?
Kati Bakradze-Pank, Anu Parts
LAK-õpe on tõhus meetod, kus õppijad omandavad sihtkeelt aineõppe käigus. Selle metoodika eesmärk on toetada nii ainealaste teadmiste kui ka keeleoskuse arengut samaaegselt. Õpetaja hoiab fookuses ainet, kuid kasutab keelt vahendina, et selgitada mõisteid, luua seoseid ja toetada õppija arusaamist. Lisaks mängib LAK-õppes olulist rolli ka õpioskuste arendamine, mis aitab õpilastel paremini omandada nii keelt kui ka ainesisu.
Eksperdid videos:
Kati Bakradze-Pank – Tallinna Ühisgümnaasiumi inglise keele õpetaja, humanitaarvaldkonnajuht, LAK-õppe koolitaja
Anu Parts – LAK-õppe koolitaja, Noored Kooli programmi mentor
Suhtluskeele ja akadeemilise keele arendamine (Cummins´i nelikjaotuse põhjal)
Urve Aja, Angelika Soomets
Miks suudavad mõned õpilased igapäevastes vestlustes hakkama saada, kuid aineõppes jäävad hätta? Vastus peitub selles, et keelekasutusel on erinevad tasandid – suhtluskeel ja akadeemiline keel. Toronto Ülikooli professor Jim Cummins on loonud nelikjaotuse mudeli, mis aitab mõista, miks keeleõpe peab toetama nii igapäevast suhtlemist kui ka aineõppes vajalikku keelekasutust.
Eksperdid videos:
Urve Aja – Tartu Ülikooli Narva kolledži õpetajakoolituse
osakonna juhataja
Angelika Soomets – eesti keele kui teise keele õpetaja ja lasteaednik, LAK-õppe koolitaja
LAK-põhimõtetest lähtuv visualiseerimine keeleoskuse toetamisel
Kuidas saavad õpilased õppida aineid keeles, mida nad veel ei valda? Vastus peitub visualiseerimises! Algaja keeleõppija vajab mõistmiseks pilte, skeeme, graafikuid ja muid visuaalseid abivahendeid, mis aitavad mõisteid lahti mõtestada ja õpitut seostada.
Eksperdid videos:
Anne Kloren – Jüri Kooli õppejuht, õppematerjalide autor, LAK-õppe koolitaja
Maret Vandel – Tallinna Mustjõe Gümnaasiumi klassiõpetaja, LAK-õppe koolitaja
Keele õppimine ja keele omandamine
Kristiina Bernhardt, Külli Kuri
Kas keele õppimine ja keele omandamine on üks ja sama? USA keeleteadlane Stephen Krashen tõi esile, et need on kaks erinevat protsessi, mis vajavad erinevat lähenemist. Keele õppimine on teadlik tegevus, kus õpitakse reegleid ja harjutatakse keelekasutust, samas kui keele omandamine toimub loomulikus keskkonnas, intuitiivselt ja praktilise suhtluse kaudu. Mõistmine, kuidas keelt õpitakse ja omandatakse, aitab õpetajatel valida tõhusamaid meetodeid.
Eksperdid videos:
Kristiina Bernhardt – Tallinna Ülikooli eesti keele kui teise keele didaktika lektor
Külli Kuri – Tallinna Laagna Gümnaasiumi eesti keele kui teise keele õpetaja ja arendusjuht, LAK-õppe koolitaja
Teise keele omandamise etapid
Reili Argus, Karola Velberg
Kas teadsid, et keeleomandamine toimub kindlates etappides? Õppija liigub vaikivast perioodist kuni vaba keelekasutuseni, kuid iga etapp vajab teadlikku toetust ja õigeid õppetegevusi.
Eksperdid videos:
Reili Argus – Tallinna Ülikooli õppejõud ja keeleteadlane, keeleomandamise uurija
Karola Velberg – Tallinna Ülikooli soome keele õpetaja ja didaktik, LAK-õppe koolitaja
Mängustatud keeleõpe
Mare Kitsnik, Lea Maiberg
Kas keeleõppe tunnid võiksid olla mängulisemad? Paljud keeleõppijad ei julge eesti keelt rääkida, sest kardavad vigu teha või tunnevad, et neil puudub piisav praktika. Hea keeleõpe peab olema kommunikatiivne, pakkudes õppijatele võimalusi keelt loomulikult kuulda ja kasutada. Mängustatud keeleõpe aitab luua motiveeriva ja julgustava keskkonna, kus õppijad tunnevad end vabalt ning õpivad eesti keelt läbi tegevuste, mängude ja loovate ülesannete.
Eksperdid videos:
Mare Kitsnik – Tartu Ülikooli Narva kolledži eesti keele võõrkeelena kaasprofessor ja koolitaja
Lea Maiberg – Tallinna Tähekese lasteaia eesti keele õpetaja, LAK-õppe koolitaja
Keeleteadlik aineõpe
Merilin Aruvee, Julia Trubatšova
Kas aineõpetus ja keeleõpe peaksid olema eraldi? Tegelikult ei ole ükski aine ainult faktide ja reeglite õppimine – see on ka keele õppimine. Keeleteadlik aineõpe aitab õpilastel mõista ainealaseid tekste, arendada ainekeelt ning väljendada oma mõtteid selgemalt ja täpsemalt. Lugemine, kirjutamine ja rääkimine ainepõhises kontekstis aitavad sügavuti mõista nii ainet kui ka keelt. Teadlik keelekasutus toetab nii eesti kui ka muu kodukeelega õppijate arengut.
Eksperdid videos:
Merilin Aruvee – Tallinna Ülikooli emakeeleõpetuse ja rakenduslingvistika lektor
Julia Trubatšova – Tartu Annelinna Gümnaasiumi õppejuht, metoodilise töö juht, muusikaõpetaja, LAK-õppe koolitaja
LAK-õppe meetodid praktikas
Kuus videot aitavad minna LAK-õppe põhimõtetest sammu edasi. Neis käsitletakse õppetöö kavandamist, õppijate aktiivse keelekasutuse soodustamist, Euroopa keeleõppe raamdokumendi võimalusi, keele- ja kultuuritundlikku õpetamist, keeltesõbraliku õppeasutuse kujundamist ning digivahendite kasutamist.
Videotes on teoreetilised põhimõtted seotud praktiliste näidete ja töövõtetega, mida saad oma õpetajatöös kasutada.
Õppetöö kavandamine LAK-õppe põhimõtete järgi sihtkeelse õppe kontekstis
Urve Aja, Angelika Soomets
Kuidas kavandada õppetööd nii, et õppija omandab uusi teadmisi, arendab keeleoskust ja on kogu õppeprotsessi vältel aktiivselt kaasatud?
Video tutvustab õppetöö kavandamise kolme põhiküsimust – mida, miks ja kuidas – ning kolmeosalist õpiprotsessi mudelit: häälestus, põhiosa ja refleksioon. Näed, kuidas eesmärgistada õppimist, aktiveerida eelteadmisi, toetada uue materjali omandamist ja ainekeele arengut ning aidata õppijal õpitut mõtestada.
Lisaks saad praktilisi näiteid nii koolist kui ka lasteaiast: kuidas kasutada pilte ja esemeid, „nelja nurga“ meetodit, TTS-tabelit, rääkivaid seinu, lausealgusi ja -malle ning erinevaid refleksioonivõtteid.
Eksperdid videos:
Urve Aja – Tartu Ülikooli Narva kolledži õpetajakoolituse osakonna juhataja
Angelika Soomets – LAK-õppe koolitaja, keelevaldkonna metoodiline nõustaja
Suhtlustoimingud ja keeleõppe strateegiad õpiruumis
Kristi Lõbu, Viktoria Alekseeva
Keelt õpitakse seda kasutades. Kuidas luua õpiruumis rohkem olukordi, kus õppija saab päriselt rääkida, kuulata, mõtteid väljendada ja teistega suhelda?
Video tutvustab erinevaid vahendeid, meetodeid, õpistrateegiaid ja mänge, mis aitavad muuta õppija aktiivseks keelekasutajaks. Fookuses on tähenduslike suhtlusolukordade loomine ning õppija keelelise arengu toetamine tema individuaalsust arvestades.
Lisaks saad hulga praktilisi ideid, mida tunnis kasutada: täringud, valged tahvlid, vestlus- ja pildikaardid, keelepassid, rollimängud, paaris- ja rühmatööd ning ahellaused. Näited aitavad näha, kuidas ühe tegevusega arendada korraga näiteks sõnavara, kuulamis- ja rääkimisoskust, loovust ning koostööoskust.
Eksperdid videos:
Kristi Lõbu – inglise keele ja karjääriõpetuse õpetaja
Viktoria Alekseeva – eesti keele ja soome keele õpetaja
Euroopa keeleõppe raamdokument ja sõsarväljaanne õpetaja tööriistana
Külli Kuri, Maret Vandel
A2, B1 ja teised keeletasemed on õpetajatele tuttavad. Aga kuidas kasutada Euroopa keeleõppe raamdokumenti ja selle sõsarväljaannet igapäevase õppetöö kavandamisel?
Video aitab mõtestada raamdokumendi põhimõtteid õpetaja praktilise töö kaudu. Keskmes on küsimus: mida õppija keeles teha suudab? Tutvustatakse tasemekirjeldusi ja can-do-kirjeldusi, nelja suhtlusviisi – mõistmist, tekstiloomet, suhtlemist ja vahendamist – ning õppijat kui aktiivset keelekasutajat ja tegutsejat.
Lisaks saad teada, kuidas kasutada õppetöös õppija profiili, kavandada õpet tagurpidi ning valida ülesande keeleline keerukus õppija keeletaseme järgi. Praktiliste näidete kaudu avaneb ka vahendamise tähendus: kuidas õppija saab keelt kasutada info selgitamiseks, ümber sõnastamiseks, mõtete ühendamiseks ja ühise lahenduseni jõudmiseks.
Eksperdid videos:
Külli Kuri – eesti keele kui teise keele õpetaja
Maret Vandel – klassiõpetaja keelekümblusklassis
Keele- ja kultuuritundlik pedagoogika
Maija Yli-Jokipii, Celal Yildirim
Mis siis, kui õppija raskus aineülesande lahendamisel ei tulene mitte aine sisust, vaid sellest, et üks oluline sõna jäi arusaamatuks?
Video näitab praktiliste näidete kaudu, kuidas keel ja õppimine on omavahel seotud ning kuidas õpetaja saab toetada õppijat, kes omandab korraga nii õppeainet kui ka õppekeelt. Juttu tuleb akadeemilisest keelest, igapäevasest suhtluskeelest ja koolis tegutsemiseks vajalikust keelest ning sellest, miks vajab õppija tuge nii aine sisu kui ka keele mõistmisel.
Lisaks saad praktilisi ideid, kuidas märgata keelelisi komistuskohti, kasutada visuaalset tuge, luua koos õppijatega vajalike väljendite süsteem ning kasutada õppija teisi keeli mõistmise ja õppimise toetamiseks. Matemaatikatunni näited ilmestavad, kuidas õpetaja saab anda õppijale tuge, lahendamata ülesannet tema eest.
Eksperdid videos:
Maija Yli-Jokipii – teise keele õpetaja III kooliastmes
Celal Yildirim – üldhariduskooli matemaatikaõpetaja
Üleminek ühisele haridussüsteemile ja keeltesõbralikule koolile
Anna Golubeva, Pille Toompere
Eesti kool ja lasteaed on üha mitmekeelsemad. Kuidas kujundada õppeasutus, kus eesti keeles õppimine ja erinevate keelte väärtustamine toetavad teineteist?
Video avab, mida tähendab keeltesõbralik õppeasutus ning milline roll on õpetajal õppijate mitmekeelsuse ja -kultuurilisuse toetamisel. Juttu tuleb keelte rollist ühiskonnas ja hariduses, õpetaja hoiakute mõjust ning sellest, kuidas keelte ja kultuuride kokkupuutepunkte õppimisel teadlikult kasutada.
Lisaks saad videost praktilisi ideid, mida oma õppeasutuses või tunnis rakendada: kuidas tuua esile eri keelte sarnasusi, väärtustada õppijate olemasolevat keelepagasit ning tekitada uue keele õppimisel eduelamusi.
Eksperdid videos:
Anna Golubeva – Tartu Ülikooli Narva Kolledži mitmekeelse hariduse keskuse juhataja
Pille Toompere – Viimsi Kooli meisterõpetaja, Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu juhatuse liige
Keeletehnoloogilised tööriistad ja keskkonnad õpetaja igapäevatöös
Kati Bakradze-Pank, Karola Velberg
Õpetaja tööpäev on täis korduvaid ülesandeid ja materjalide loomist, samal ajal ootavad õppijad kaasavat õpet ja personaalset tagasisidet. Kuidas kasutada digivahendeid nii, et need toetaksid õppimist ja aitaksid õpetaja tööd tõhusamaks muuta?
Video tutvustab keeletehnoloogilisi ja digitaalseid tööriistu, mida saab kasutada enne tundi, tunni ajal ja pärast tundi. Juttu tuleb tunni ettevalmistamisest ja tekstiloomest, ideede kogumisest, sõnavara õppimisest ja mängustamisest, suulise kõne arendamisest ning hindamisest ja tagasisidest.
Lisaks saad ülevaate erinevatest keskkondadest ja nende kasutusvõimalustest õpetaja töös – alates juturobotitest ja digitööriistade koondamisest kuni õppijaid aktiveerivate, koostööd toetavate ning tagasiside andmist hõlbustavate lahendusteni. Video seob digivahendite kasutamise ka tegevuspõhise lähenemisega, kus õppija kasutab keelt eesmärgipäraseks tegutsemiseks.
Eksperdid videos:
Kati Bakradze-Pank – inglise keele õpetaja, LAK-õppe koolitaja
Karola Velberg – soome keele õpetaja ja didaktik, LAK-õppe koolitaja