ÕS 2025
„Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2025“ esitab peamiselt neutraalse keele, ametliku suhtluse ehk ametikeele infot ja sõnavara. Uus ÕS on kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2026. ÕS 2025-st leiab uusi eesti keele sõnu ning siin on uusim info sõnade käänamise, pööramise ja õigekirja kohta. See sisaldab ligikaudu 60 000 märksõna ning näidetena veel 30 000 liitsõna ja tuletist.
ÕS 2025 on justkui kompass, mis aitab infomüras ja muutuste tuules suunda hoida.
EKI juhtivleksikograaf, ÕSi töörühma juht Margit Langemets
Meediapäringud saata gerly.tuisk@eki.ee.
ÕSi saab osta EKSA kirjastuse e-poest (vt eksa.ee) ja raamatupoodidest üle Eesti. ÕSi hind võib poeti erineda.
Otsus ÕS paberile trükkida sõltub paljuski keelekasutajate vajadustest. Praegu oli vaja ÕSi trükkida eeskätt sel põhjusel, et eesti keele riigieksamitel saab kasutada vaid raamatu kujul olevat ÕSi. Samuti ei tohiks alahinnata ÕSi sümboolset väärtust – leidub piisavalt inimesi, kes soovivad vastse ÕSi paigutada oma raamaturiiulile varem ilmunud ÕSide kõrvale.
Esialgu keskendume tagasisidele, mida ilmunud ÕSi kohta saame, ja püüame olla valmis vastama kõigile küsimustele, mis nii veebi- kui ka paber-ÕSi kasutamisel tekivad.
Lühidalt. Üldjoontes on ÕSi koostamisel lähtutud eelmisest ÕSist, aga mõned muutused on, näiteks oleme uuendanud sõnavalikut. ÕSist on välja jäänud näiteks hulk harvu, vanamoelisi ja murdesõnu ning väljendeid, samuti vulgaarsed sõnad ja väljendid. Samamoodi oleme rehitsenud vanamoelisi lausenäiteid, mis ei sobitu tänapäevaste hoiakutega. Muutunud on ka ÕSi ja erialakeele suhe – uues ÕSis on esitatud üldjuhul need oskussõnad, mis käibel ka üldkeeles. Rohkem kui varem on ÕSis kohanimeinfot: kokku ligi 7000 kohanime, sh kõik Eesti 4500 ametlikku asulanime.
Pikemalt.
- ÕSi üldine ülesehitus sarnaneb eelmise ÕSi omaga: esitatud on märksõna, käänamis- ja pööramisinfo lühikujul, stiili- jm märgendid, valik tähendusvihjeid, näitelaused, liitsõnade ja tuletiste loendid, võrdevormid.
- Lisatud on valik uusi eesti keele sõnu (u 500 sõna); valik on tehtud nende sõnade hulgast, mis on viimasel ajal eesti keelde lisandunud.
- Lisatud on info uusimate, pärast ÕS 2018 ilmumist tehtud Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsuste kohta (kokku 10 otsust).
- ÕSi selgitused ja soovitused on esitatud sõnaartikli lõpus ja on paari lausega lahti kirjutatud. Need sisaldavad andmeid sõna sobivuse, päritolu, moodustusviisi, kasutussageduse jm kohta.
- ÕS sisaldab u 7000 kohanime, sh kõik Eesti ametlikud asulanimed (u 4500).
- Vähendatud on ÕSi kui terminisõnastiku koormust: ÕSis on eelkõige valik üldkeele sõnu. Terminiinfot esitavad peamiselt erialasõnastikud – Sõnaveebis on rohkem kui 160 terminibaasi.
Avaldame ÕSi paralleelselt nii veebis kui ka paberil, mis mõlemad püsivad muutumatul kujul. Veebi-ÕSi teeme kasutajatele kättesaadavaks omaette veebilehel. Veebi-ÕSist pääseb hõlpsasti Sõnaveebi ja tagasi.
Jooksvalt ei täiendata kumbagi, ei paber- ega veebiversiooni. Veebiversioonis on võimalik parandada üksikuid vigu.
ÕSis on eelkõige valik üldkeele sõnu, aga võib leida ka omajagu oskussõnu, mis on erialasest suhtlusest jõudnud laiemasse kasutusse. Näiteks on erialakeelest üldkeelde jõudnud koroonakriisi tõttu meditsiiniterminid, sõja tõttu julgeolekut puudutav sõnavara, rohepöörde tõttu keskkonnaterminid. Põhjalikumat terminiinfot saab Sõnaveebis olevatest terminibaasidest, mida on kokku üle 160.
Kõik, kellel on oluline toetuda (õiguslikule) kirjakeele normi alusele. Koolides peaks kindlasti lisaks kasutama Sõnaveebis olevat EKI ühendsõnastikku, kus on esitatud uusim ja täielikem keeleinfo. Ühendsõnastikku täiendatakse pidevalt.
Tavakasutajal on vabadus valida endale sobivaim keeleallikas.
Jah, kindlasti. Kui ÕSis mõnd sõna pole, soovitame seda otsida Sõnaveebist (EKI ühendsõnastikust või terminibaasidest) ja teistest allikatest. ÕSist väljajäämine ei tähenda sõna sobimatust, pigem seda, et kasutada tuleb muid allikaid. Kõiki keeles olemas olevaid ja võimalikke sõnu ei suuda kajastada ükski sõnastik.
Kui sa kirjutad etteütlust, siis peaks seal kasutama ainult neid sõnu, mida õpetaja sulle ette loeb, mitte omast peast sõnu lisama. Kui sa aga kirjutad mõnd omaloomingulist teksti, näiteks kirjandit, siis on kindlasti lubatud kasutada ka neid sõnu, mida ÕSis ei ole.
Mõlemat. ÕS suunab keelekasutust ÕSi ilmumise hetkeks fikseeritud õigekirja ja sõnamuutmisinfoga (st käänamine ja pööramine). Pärast iga ÕSi ilmumist on pidanud keeletoimkond mõnel määral kirjakeele normi uuendama, arvestades ammust põhimõtet, et norming ei tohiks tegelikust keelekasutusest liialt lahkneda. Uued normingud peegeldavad muutusi keelekasutuses.
Keeleandmete põhjal. Kui keelekasutuse ja normingu vahele tekib liialt suur lahknevus, tuleb normingut ajakohastada. Normingute muudatusi arutab ja nende üle otsustab Emakeele Seltsi keeletoimkond esildiste põhjal.
Uutest, keeles hiljaaegu kasutusele tulnud sõnadest on ÕSi võetud ligikaudu 500. Võrdluseks: EKI ühendsõnastikus on samast ajavahemikust registreeritud umbes 2000 uut sõna.
ÕS 2025 on valmis ja uusi sõnu sinna ei lisata. Üksikuid vigu on võimalik ÕSi veebiversioonis parandada. Küll saab ÕSi veebilehel oleva tagasisidevormi kaudu saata nii parandusettepanekuid kui ka uusi sõnu. EKI leksikograafid vaatavad need läbi ja teevad vajalikud täiendused EKI ühendsõnastikus või terminibaasis Esterm.
Kui keelekogukonna all on peetud silmas keelekasutajaid ja ümbermõtlemise all keelekasutuse üldist muutumist, siis jaa. Kui kasutus muutub, registreerime vastava muutuse sõnastikus või (normingumuutuse puhul) teeme esildise keeletoimkonnale, kes siis asja arutab.
Suhtluses käibivad eri keeled mõjutavad üksteist igal ajal. Omal ajal olid Eestis tähtsamad võõrkeeled saksa keel, vene keel või soome keel, nüüd on esikohal inglise keel. ÕS 2025 kajastab mitmeid uusi tähendusi, mis on sugenenud inglise keele mõjul. Puhuks, kui need suhtluses segadust võivad tekitada, oleme selgitusse lisanud ümbersõnastusvõimalusi tuttavamate eesti sõnade abil.
ÕSi koostamisel oleme toetunud eesti keele andmetele mahukates keelekorpustes. ÕSi on ajakohastatud nende andmete najal.
Oleneb, mida selle all mõeldakse. Kui suuri mahukaid keelekorpusi ja nende analüüsi tööriistu, siis jaa, kui tehisintellekti, siis ei.
Ei, ÕS ei tunne seda ära, aga kui otsingukasti kirjutada näiteks „privil“, siis pakutakse juba vasteid „privileeg“, „privilegeerima“, „privilegeeritud“. See võiks anda vihje, et pole mõtet otsida „priviligeeritud“. Kui siiski otsida valesti kirjutatud sõna, pakutakse võimalust teha sama otsing Sõnaveebis ja seal on juba abiks mehhanismid õige kirjakujuni jõudmiseks.
Õiguslikult on kirjakeele normi alus ÕS. See tähendab, et kellel on oluline toetuda ja osutada õiguslikule alusele (keeleseadusele, kirjakeele normi määrusele), see peaks järgima ÕSis antud infot.
EKI ühendsõnastik on kirjakeele normiga kooskõlas ja siin on esitatud sama info mis ÕSis, aga seaduslikult pole ühendsõnastik kirjakeele normi alus.
ÕSi kasutusnäited, mis muu hulgas esitavad rööpseid sõnastusvõimalusi, on üksnes ÕSis. Neid EKI ühendsõnastikus praegu ei ole.
EKI ühendsõnastikku võib normingu koha pealt usaldada, aga kasutajal tuleks olla tähelepanelik. Ühendsõnastikus võib olla esitatud ka kasutuses levinud, kuid kirjakeeles ebakorrektseid kirjakujusid, millele oleme üldjuhul lisanud EKI selgituse, vt nt sidekriipsuga kirjutatud silmast-silma. Kasutaja peaks märkama, kas EKI selgitus on olemas ja mida see ütleb. Kui mõnes vajalikus kohas selgitus veel puudub, loodame kasutajate tagasisidele ja lisame selgituse.
Uues ÕSis on sõnavaliku soovitusi ja selgitusi umbes 2500. Läbi on töötatud ja ajakohastatud kõik ÕS 2018 soovitused (nt mõni rööpkuju või tähendus pole enam kasutusel, mõni on kasutusele tulnud). Kuna ÕSi kasutajad tahavad info leida kiirelt ja hõlpsalt, tuleb uude ÕSi lühike soovitus, ühendsõnastikus ilmub pikem selgitus koos lisainfoga. Keeleteaduslikke lähtepunkte on keelekorraldusele pakkunud 2023. aastal ilmunud koguteos „Eesti grammatika“, samuti paljud keeleteaduslikud artiklid ja kaks keelekorraldusega seonduvat doktoriväitekirja (Paet 2023, Risberg 2024).
TI ehk generatiivsed suured keelemudelid saavad senise kogemuse põhjal olla vaid leksikograafi abilised, mitte iseseisvalt sõnastikku koostada või lõpuni usaldusväärseid vastuseid anda. Sõnastikke nad siiski ei asenda. Keelemudelid oskavad paljudele keeleküsimustele juba praegugi vastata, ent iga vastus on alati isemoodi, erinev: see on praeguste suurte keelemudelite eripära. Keelekasutajatel aga on tarvis allikaid, millele toetuda, et meie keelekasutus oleks võimalikult ühtne ja täpne, ökonoomne, kooskõlas teiste keelekasutajate arusaamaga. Küll aga aitab tehisintellekt meil sõnastikke paremini koostada, nende sisu mõtestada ja rikastada ning esitada sõnastikuinfot tulevikus võib-olla väga uudsel moel.
Mõlemast. Eesti keele riigieksam näeb ette, et õpilased kasutavad oma tekstides normikohast kirjakeelt. Seega tuleb õigekirja õpetamisel ja hindamisel lähtuda kirjakeele normist. Õiguslikult on kirjakeele norm määratud Eesti Keele Instituudi uusima õigekeelsussõnaraamatuga, Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsustega ning keeletoimkonnas heaks kiidetud ortograafiareeglistiku, normatiivse käsiraamatu ja grammatikaga. Kaaludes sõna tähenduslikku sobivust vahetusse konteksti, tuleks peale ÕSi tugineda ka muudele käibivatele eesti kirjakeele allikatele (EKI ühendsõnastik, seletav sõnaraamat, võõrsõnade leksikon, erialasõnastikud).
Keel muutub ja areneb pidevalt, sõltumata ÕSide ilmumisgraafikust. Samuti töötab pidevalt keeletoimkond, tehes oma otsuseid. Kõiki otsuseid, samuti uusi sõnu kajastab EKI ühendsõnastik Sõnaveebis, mis on samuti kirjakeele normiga kooskõlas.
ÕSi veebirakendus on disainitud ja arendatud sellisena, et seda on mugav kasutada, sõltumata seadmest ja selle ekraani suurusest. Seepärast pole põhjust seda eraldi rakendusena pakendada, selle asemel võib nutiseadme ekraanile lisada otsetee ÕSi veebilehele.
Praegu veebi-ÕSil API-t ei ole. Põhjuseks on see, et ÕSis esitatud sõnainfo on mahult piiratud: olemas on mõned vormid, tähendused ja liitsõnad, kuid puuduvad sõnaliigid, sünonüümid ja tüüpilised sõnaühendid. Seetõttu ei ole seni olnud selge, millised rakendused või õppevahendid võiksid just sellist andmestikku kasutada. Sõnaveebis leiduvaid andmeid võib pärida API-ga, mille kohta saab lähemalt lugeda siit.
Tohib küll, kui kasutuses on vähemalt ÕS 1999, mitte vanemad. Iga uuem ÕS on üldjuhul norminguid laiendanud, mitte varasemaid kehtetuks tunnistanud. Ent riigieksamite hindajad ja õpetajad peavad kindlasti olema kursis ka kõige uuemate ajakohastatud normingutega, mida ei tohi veaks parandada, juhul kui kasutada on üksnes varasemad ÕSid.
