2024. aastal algas Eestis 2030. aastani kestev haridusreform, mille eesmärk on üle minna eestikeelsele haridusele. Reformiga püütakse tagada võrdne juurdepääs kvaliteetsele haridusele, toetada sotsiaalset ühtekuuluvust ning tugevdada Eesti kultuurilist ja kodanikuidentiteeti. Samas toob haridusreform koos valitseva geopoliitilise olukorraga esile ka kiireloomulised küsimused mitmekeelsusest, lõimumisest ja kaasavast haridusest.

Samavõrd murrangulised on tehisintellekti, eriti suurte keelemudelite edusammud, mis on hakanud keeleuurimist, aga ka keeleõppe praktikaid ümber kujundama. Tehisintellekt mõjutab kõiki keeleteaduse valdkondi – korpuslingvistikast sotsiolingvistikani, tõlketeadusest arvutuslingvistikani –, tõstatades uusi teoreetilisi, metodoloogilisi ja eetilisi küsimusi.

Kevadkonverentsi (plenaar)ettekannetes keskendume keeleõppe eri tahkudele ning keeleuurimisele tehnoloogilise innovatsiooni valguses. Konverentsile on oodatud kõik keelehuvilised arutlema ja mõtisklema selle üle, kuidas keel(eõppe) ja keele uurimine praeguses kiiresti muutuvas maailmas areneb ja teiseneb.

➤ Scrutinising the evidence: what can a data-driven approach contribute to our understanding of language use and development?
Geraldine Mark (Mary Immaculate College, Limerick & the University of Malta) (bio)

➤ Latvian as Medium of Instruction for All: Official discourses & Lived Experiences at Schools since the Latest School Reform (abstract)
Sanita Martena (Riga Technical University, Latvia)

➤ Teekond eesti keeleni: Ukraina sõjapõgenikest laste keeleoskuse kujunemine
Reili Argus (Tallinna Ülikool, Eesti)

➤ GenAI in Language Education: Critical Perspectives and Critical Literacies
Niall Curry (Manchester Metropolitan University, United Kingdom)

Konverentsi töökeeled on eesti ja inglise keel.

Korraldajad / Organizers
Eesti Rakenduslingvistika Ühing ja Eesti Keele Instituut

Küsimuste korral kirjuta Eesti Rakenduslingvistika Ühing (ERÜ)

Konverentsi kaasrahastab Euroopa Liit Keelesammu programmi kaudu.