Alates 2012. aastast tunnustatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi hõimurahvaste programmi raames rahvusteaduste auhinnaga Uurali omariikluseta põlisrahvaste teadustöid. Käesoleval aastal pälvis auhinna saami keeleteadlane David Kroik väitekirja „The construction of spaces for Saami language use: language revitalisation in educational contexts“ (“Ruumi loomine saami keele kasutamiseks: keele taaselustamine hariduskeskkonnas”) eest.

2023. aastal Umeå ülikoolis kaitstud doktoritöös uurib David Kroik hariduspoliitikaid, mis mõjutavad saami keele levikut saami põlisaladel, kuidas koloniseerimise ja assimileerimise ajalooline taust mõjutab saami keelekasutust tänapäeval ning kuidas saami kogukonnad töötavad keele taaselustamise nimel. Tehes ülevaate saami keele olukorrast ka Soomes ja Venemaal, keskendub ta lõunasaami keele ja keelsele õpetusele Norras ning Rootsis alates eelkoolist kuni ülikoolini.

Kasutades keskse mõistena ruumi, tuvastab Kroik mitmeid tegureid, mis seavad piire saamikeelsete ruumide tekkele ja kasvule, näiteks saami keele õpetajakoolituse puudumine (eriti Rootsis); strateegia puudumine vanemate kaasamiseks; institutsioonid ja haridussüsteem, mis ei põhine saami epistemoloogial jne. „Samas on oluline, et Kroik ei käsitle vähemuskeele ja -kultuuri olukorda ainuüksi võimusuhete tulemusena. Tema arvates ei pea ruumi saami keelele tingimata kelleltki tagasi vallutama, vaid saamikeelset ruumi luuakse,“ tunnustab uurimuse uudset vaatenurka Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte professor Petar Kehayov.

“Uurin oma töös lõunasaami keele õpetamist ja taaselustamist hariduskeskkondades. Kuigi ajaloos on saami keelt alla surutud, siis tänaseks on pikaaegse töö ja pingutuste tulemusel loodud olulisi ruume, kus saami keelt õpetatakse ja kasutatakse. See toob kaasa lootust, et keele elavdamine tõepoolest kannab vilja,” on David Kroik optimistlik saami keele tuleviku osas.

Rahvusteaduste auhinna žürii tõi esile, et David Kroiki väitekiri võiks eeskujuks olla ka teiste Uurali vähemusrahvaste keele- ja haridusmaastike uurijatele. „Tema arutluskäikudes on palju refleksiivsust ning ta on teadlik ohtudest, mis tulenevad uurija lähedasest seotusest kogukonnaga. Samas ei jää ta passiivseks vaatlejaks, vaid pakub välja universaalseid suuniseid mitmekeelse ja kaasavama haridussüsteemi kujundamiseks,“ ütles žüriiliige Tõnu Seilenthal.

David Kroik töötab kaasprofessorina haridusteaduste teaduskonnas Nordi ülikoolis Norras. Ta on aktiivselt pühendunud lõunasaami keele taaselustamisele. „Ma elan ja tegutsen erinevate valdkondade ristumisalas – olen saami kogukonna liige, samas töötan riiklikes süsteemides ja osalen rahvusvahelistes ühendustes. Mulle on südamelähedane kõigi nende kogemuste ühendamine ning tagasi toomine saami kogukonda. Minu kirg teaduse populariseerimise vastu annab mulle võimaluse rakendada praktikas oma teadmisi lõunasaami keele arengu heaks,“ kirjeldab David Kroik oma igapäevatööd.

Hõimurahvaste rahvusteaduste auhinnale saab nomineerida viimase nelja aasta jooksul avaldatud teadustöid. Auhinna suurus on 1250 eurot. Konkursi teises, hõimurahvaste teadusauhinna kategoorias, millega tunnustatakse Uurali keeltes avaldatud teadustöid, seekord auhinda välja ei antud.