Kuni 14. aprillini saavad selge ametisuhtluse eest seisvad huvilised tutvuda rahvusvahelise selge keele standardi eesti tõlke kavandiga ning kommenteerida seda Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse kommenteerimisportaalis. See samm on standardite koostamisel vajalik selleks, et veenduda, kas standard sobib Eesti oludesse ning on korrektne ja kasutatav.

Selge keele standardid on mõeldud kõigile, kes koostavad, toimetavad ja kujundavad tarbetekste, st praktilise eesmärgiga tekste, mille eesmärk on inimesi teavitada ning aidata neil midagi teha või otsustada. Kommenteerimisele pandud standardis prEVS-ISO 24495-1 „Selge keel. Osa 1. Juhtpõhimõtted ja juhised“ on kirjas ühtsed, ulatusliku rahvusvahelise koostöö tulemusel kokku lepitud selge keele põhimõtted. Eesti keelde võetakse standard üle muutmata kujul. Standardi on tõlkinud Katrin Hallik.

„Õiguskantsler Ülle Madise on oma 2025. aasta ülevaates taas rõhutanud, et riigi teave peab olema inimestele arusaadav. Selge keele standard aitab seda sihti saavutada: kirjutada ja kujundada tekst nii, et lugeja saab kergesti aru, mida temalt oodatakse ja millised on tema õigused. Lisaks soovime leida meile vajaliku info kiiresti ka erasektori tekstidest, näiteks veebis,“ ütles Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse juures tegutseva ekspertide kogu, selge keele tehnilise komitee EVS/TK 88 esimees Kristel Ress.

Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) selge keele standardite sarjas on ilmunud kaks osa: esimeses (ISO 24495-1:2023) esitatakse üldpõhimõtted ja teises (ISO 24495-2:2025) soovitused õiguskeele kohta. Veel töötatakse välja selge keele standard teadustekstide, infodisaini ning organisatsioonide selge keele kasutuse hindamise ja sertifitseerimise kohta. Need kõik tuginevad esimeses osas tutvustatud neljale juhtpõhimõttele ja 19 juhisele. ISO selge keele töörühma juhib eestlane Angelika Vaasa ja standardite koostamise algatasid ühise föderatsioonina rahvusvahelised selge keele organisatsioonid. ISO standardite ülevõtu Eesti standarditeks algatas Eesti Keeletoimetajate Liit.

Kommenteerimisele pandud tõlkega tutvumiseks tuleb veebilehel evs.ee luua kasutajakonto ning saata Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse koordinaatorile Triin Teppandile (triin@evs.ee) e-kiri infoga, millise standardiga soovitakse kommenteerimiseks tutvuda, ja oma kontaktandmed.

Selge keele tehniline komitee EVS/TK 88 on ekspertide kogu, mille ülesanne on hinnata rahvusvaheliste selge keele standardite sobivust ja võtta need sobivuse korral üle Eesti standarditeks. Komiteesse kuuluvad Eesti Keele Instituut, Eesti Keeletoimetajate Liit, Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liit, Eesti Kunstiakadeemia, Haridus- ja Teadusministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool ja Turundajate Liit. Komiteed juhib Eesti Keeletoimetajate Liidu esindajana Kristel Ress.

Selgest keelest ja standardimisest saab lähemalt lugeda Kristel Ressi artiklist ajakirjas Õiguskeel.

Lisateave

Kristel Ress
selge keele tehnilise komitee esimees
Eesti Keeletoimetajate Liidu asutajaliige
rahvusvahelise selge keele organisatsiooni PLAIN saadik Eestis
kristel.ress@paevakera.ee
5666 3876

Triin Teppand
Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse standardimiskoordinaator
triin@evs.ee
5666 8090