Eesti Keele Instituudis toimunud kohtumisel õiguskantsler Ülle Madisega arutleti, kuidas luua soodne ja selge õiguslik raamistik eestikeelse tehisaru arendamiseks. Ühiselt leiti, et eesti keele säilimine ja areng digiajastul sõltub ligipääsust mitmekesisele ja kvaliteetsele keeleandmestikule ning tasakaalust autoriõiguste ja avaliku huvi vahel. 

Trollivabrikud kui kasvav oht 

EKI direktori Arvi Tavasti sõnul on eestikeelsete ning meie kultuuriruumi tundvate keelemudelite loomine Eesti inimeste ühine ülesanne. „Ainult eestlased saavad tagada, et eesti keel ja kultuur ei jääks tehisintellekti arengus tagaplaanile. Selleks tuleb tegutseda juba täna. Homme on liiga hilja,” selgitas Tavast. 

Nii Tavast kui õiguskantsler Ülle Madise tõid olulise väljakutsena esile riski, kus välismaistel poliitilistel trollivabrikutel on võime toota libasisu, mida kasutatakse tehisaru mudelite kallutamiseks. „See on äärmiselt ohtlik suundumus. Peame aktiivselt töötama selle nimel, et pilt Eestist oleks tasakaalustatud,” sõnas õiguskantsler Ülle Madise. Tavasti sõnul saab pahatahtliku sisu mõju vähendada, kui pakume arendajatele mitmekesist ja kvaliteetset eestikeelset materjali. 

Ühiskondlik kokkulepe keele püsimiseks 

Kvaliteetse eestikeelse tehisaru lahenduste loomine sõltub suuresti keeleandmete kättesaadavusest. Täna on see mitmes valdkonnas takerdunud aga õigusliku ebaselguse taha keeleandmete kasutamisel, mis puudutab isikuandmeid kui ka autoriõigusi. Kuigi normid selleks justkui on, puudub ühtne praktika ja juhis, mis ilmselt kammitseb teabevaldajaid seaduses toodud erandite rakendamisel. „Meie suurim väljakutse on õigusselgus  mis aitaks piiritleda, kus lõpeb erahuvi ja algab avalik huvi eesti keele püsimajäämise nimel,” ütles EKI direktor Arvi Tavast. 

Õiguskantsler Madise kinnitas, et riigi ülesanne on luua innovatsiooni soodustav, kuid samal ajal inimeste õigusi kaitsev raamistik. „Hea ja selge eesti keel on meie kõigi ühine väärtus. Selleks, et see säiliks ja areneks ka tehisaru ajastul, on vaja läbimõeldud õiguslikku mänguruumi,” märkis Madise. Lisaks selgitas ta, et raamistik peab andma andmeomanikele kindluse, et oma väärtuslikku keelevara jagada on turvaline. „Olulised keele elujõulisust kindlustavad arendused ei tohi venima jääda hirmu tõttu uue ja tundmatu ees,” lisas ta. 

Eestikeelsele õppele üleminek ning ÕS 2025 

Kohtumisel arutati ka eestikeelsele õppele ülemineku praktilisi samme. EKI tutvustas programmi „Keelesamm“, mille kaudu on üle 1270 haridustöötaja täiendanud oma eesti keele oskust ning enam kui 1600 läbinud LAK-õppe koolituse. Murekohana toodi esile vajadus kujundada haridussüsteemis ühiseid hoiakuid ja väärtusi, rõhutades, et üleminek eeldab koostööd nii vene kui ka eesti õppekeelega koolidelt. 

Samuti tutvustati peatselt ilmuvat “Eesti õigekeelsussõnaraamatut ÕS 2025”, mida esitletakse avalikkusele 10. detsembril. Uus ÕS ilmub nii paberil kui ka veebis ning püsib muutumatuna. Õiguskantsler sõnas esitluse järel, et nähtu põhjal on uus ÕS keeleseadusega kooskõlas. Lisaks harjumuspärasele sisaldab uus ÕS nii mõndagi uut, näiteks on selgitused ja soovitused varasemast pikemalt lahti kirjutatud, et aidata keelekasutajail teadlikumaid valikuid teha.