Eesti Keele Instituudi keelenõuanne on nõutud ja arenev teenus. Mida näitab selle kohta statistika, sellest kirjutab EKI juhtivkeelekorraldaja Peeter Päll.

Kas olete mõelnud, kui mitu kirja olete oma elu jooksul kirjutanud? Raske on üldistada, aga ehk paarsada kirja paberil. Aga e-kirju? Kas need kirjaks liigituvadki, mõtlete, sest kui te pole ametnik, siis te ei pruugi korralikke e-kirju kirjutadagi.

Keelenõuandjad teavad aga täpselt, mitu kirja nad on kirjutanud või mitu korda telefonitoru tõstnud aastast 1991 alates, kui Eesti sai iseseisvaks. Sest äsja sai kokku pandud aruande jaoks värskeim ja läbi aastate ulatuv statistika.

Niisiis nende 31 aasta jooksul on toru tõstetud 167 000 korda ja küsijatele kirjutatud ligi 44 000 kirja. Kirju on erinevaid: nii lühikesi, paarilauselisi, kui ka väiksema teadusartikli mahus põhjalikke tekste. Kuid kõik on kirjutatud nii, nagu üks korralik kiri välja nägema peab.

Eesti Keele Instituudi veebiteenuseid kasutab iga päev tuhandeid inimesi. Keeleinfo veebitööriistad muutuvad ajas järjest paremaks. Eri sõnakogud ja andmebaasid täienevad pidevalt, keelenõuartiklid on hästi leitavad, keskkonnad ise üha kasutajasõbralikumad. Teenuste arendamiseks ja kasutajate kaasamiseks kogutakse tagasisidet nt Sõnaveebis. Sageli jõuab küsija EKI allikateni Google’i abiga. Keelenõu saame nii Facebookist kui ka Instagramist. Kui me oma küsimustele nii lihtsalt vastuse leiame, kas siis Eesti Keele Instituudi keelenõuannet selle kõrvale üldse vaja on? Kas telefoni ja e-kirja teel pakutav keelenõu on mugavusteenus neile, kes ise vastuseid otsida ei viitsi?

Isegi kui see peaks osaliselt tõsi olema, näitab statistika, et küsijate arv ei ole aastatega märgatavalt langenud, ikka on neid vähemalt 7000 aastas. Mida on küll näha, on see, et mida edasi, seda vähem eelistatakse vahetut suhtlemist. Aastal 2020 ületas e-kirjade arv esmakordselt telefonikõnede arvu. Ent see oli erandlik aeg: oli esimene koroona-aasta, hirm oli suur ja mõnda aega saigi nõu ainult e-kirja teel. 2021. aastal oli kõnede arv jälle suurem.

Tundub, et info saamise vormide mitmekesisus ei sega, vaid põhimõte “igaühele midagi” kehtib siingi. Igal vormil on oma voorused ja puudused. Telefonikõne ajal saab küsida täpsustusi ja küsijaga arutleda, e-kirja puhul on see keerulisem. Mitmeosalisi keerukaid küsimusi on see-eest parem esitada kirjalikult. Ning veebis esitatud keeleinfot on kõigil iga kell võimalik rahulikult uurida.

Tegeleme praegu sellega, kuidas igasugust keeleinfot, sh nõuannet veel lihtsamalt huvilistele kättesaadavaks teha. Selleks uurime hoolikalt kasutajate vajadusi ning oleme juba saadud teadmiste põhjal rakendamas ühe akna põhimõtet, st kõik oluline oleks ligipääsetav ühest kohast. Üks eesmärke on ka laiema võrgustiku loomine – haarame nõuandmisse nii palju asjatundjaid kui võimalik, selleks et anda veel paremat nõu.

Küllap need arvud siis kasvavad veelgi.

Ilmunud ajalehes Postimees 22.01.2022.