Alates 2012. aastast kuulutab hõimurahvaste programmi juhtkomisjon hõimupäeval välja teadusauhindade laureaadid. Omariikluseta hõimurahvaste teadustöid hinnati kahes kategoorias, tänavu pälvisid preemia mõlemas kategoorias saami teadlased. „See näitab saami teadlaste esiletõusu ja saami akadeemilise keele arengut,“ ütles juhtkomisjoni esimees Helin Kask.

Saami muuseum saamipäraseks

Hõimurahvaste rahvusteaduste kategoorias antakse auhind Uurali rahvaste rahvusteaduste alase teadustöö eest. Käesoleval aastal pälvis auhinna saami uurija Áile Aikio väitekirjaga „Saamelainen museo? Tutkimus saamelaisen kulttuuriperinnön ontologisesta politiikasta“ („Saami muuseum? Uurimus saami kultuuripärandi ontoloogilisest poliitikast“).

Aikio on oma doktoritöös Siida muuseumi püsinäituste näitel läbi töötanud ja lahti kirjutanud muuseumiuuringutes aktuaalsed teemad. „Siida muuseumi esimene püsinäitus näis mulle kui kõrvaltvaatajale väga hea ja kultuuritundlik, ent nagu Aikio uurimusest ilmneb, olid asjad saami perspektiivist lähtudes sootuks teisiti,“ ütleb Tartu Ülikooli etnoloogia professor Art Leete. „Aikio doktoritöö näitab ilmekalt, kuidas põlisrahval on muuseumi püsinäituse loomisel võimalik võtta üle iseenda esindamise õigused. Samuti vaatleb Aikio, kuidas põlisrahva vaatenurk suhestub mittepõliselanikest muuseumiprofessionaalide lähenemisviisiga.“

„Kuigi Aikio keskendub oma uurimuses muuseumi dekoloniseerimisel konkreetselt saamide kogemusele ja sellele, kuidas muuta saami muuseumi saamipärasemaks, siis on tema töö palju laiahaardelisem, pakkudes olulist platvormi aruteludeks ka teistele muuseumidele,“ on žüriiliige Marju Kõivupuu veendunud. „Aikio uurimuse teoreetiliseks lähtepunktiks on käsitlus kultuuripärandist, mis ei eksisteeri iseenesest, vaid kujuneb kultuuripärandi praktikates. Seejuures on just muuseumidel oluline roll pärandipraktikas ja selle tuleviku kujundamisel.“

Aikio kaitses doktoritöö 2023. aastal Lapi Ülikoolis ja töötab praegu järeldoktor-teadurina  tippkeskuses MultiBEING (Centre of Excellence for Multibeing justice in Indigenous Societies).

Põhjasaami keele muutustest ja elujõust

Hõimurahvaste teadusauhinna kategoorias antakse auhind Uurali keeltes avaldatud teadustöö eest. Preemia pälvis Sierge Rasmus väitekirja „Ohcejoga guovllu davvisámegiela nuppástuvvan 1950-logus 2020-lohkui“ eest; pealkiri eesti keeles „Põhjasaami keele muutumine Ohcejoga (Utsjoki) piirkonnas 1950. aastatest kuni 2020. aastateni“.

Sierge Rasmus toob oma doktoritöös välja, kuidas Põhja-Soome põhjasaami keelt on alates 1950ndatest kuni tänapäevani kõneldud ja kuidas see on aja jooksul muutunud. Selleks analüüsis ta keelemuutusi grammatiliste struktuuride tasandil, seostades neid keelevahetusest, mitmekeelsusest, saami kogukondade hariduslikest oludest ning keele elavdamise poliitikast tulenevate teguritega.

„Rasmus on kasutanud nii arhiivimaterjale kui ka kaasajal kogutud andmeid, nii et tema uurimus hõlmab erakordselt laia kõnelejate ringi ning tegelikult rohkem kui sajandi jooksul toimunud keelelisi ja sotsiaalseid muutusi,“ ütleb žüriiliige Rogier Blokland tunnustavalt. „Tema deskriptiivne lähenemine on värske, originaalne ja põnev, sest varasemad põhjasaami keele grammatikat käsitlevad uurimused on olnud pigem preskriptiivsed. Rasmus näitab, kuidas muutused keeles näitavad selle keele elujõudu, sest keelt kasutatakse. Ta annab oma uurimusega kindlasti panuse uue, deksriptiivsema põhjasaami grammatika valmimisse.“

Sierge Rasmus on tunnustuse üle väga tänulik. „Enne oma doktoritöö kaitsmist mõtisklesin palju, kui tähenduslik see on, et ma saan väitekirja kirjutada oma emakeeles. Tundsin, et see oli juba saavutus iseenesest – avaldada akadeemiline töö saami keeles. Ja ma ei osanud kuidagi oodata, et saan selle töö eest veel auhinna!”

Sierge Rasmus kaitses oma doktoritöö Saami Rakenduskõrgkoolis ja Oulu Ülikoolis 2025. aastal ning töötab praegu Sámi Giellagáldus põhja saami keele vanemnõunikuna.

Põhjapõdrakasvataja ja leksikograaf

Auhinna žürii otsustas teadusauhinna kategoorias lisaks ära märkida Helena Omma käesoleval aastal kaitstud saamikeelse väitekirja „Várri, duottar, vuopmi ja vuovdi Jiellevári ja Váissá guovlluid boazosámiid eananterminologiija polysemalaš sániid guorahallan“ (e. k. „Várri, duottar, vuopmi ja vuovdi–Jiellevárri (Gällivare) ja Váissá piirkondade põhjapõdrakasvatajate polüseemiline maastikuterminoloogia“).

Omma uurib topograafilise terminoloogia kaudu, kuidas põhjapõdrakasvatajad mõtestavad oma igapäevavestluste kaudu maad ja maastikku, kus nad elavad ja töötavad. Väitekirja keskmes on Jiellevárri ja Váisá  piirkond (Põhja-Jokkmokkis), mis on mitme keele kokkupuutealaks, ning ta on analüüsimiseks välja valinud põhjapõdrakasvatuse seisukohalt neli olulist maastikuterminit, mis tähistavad erinevaid mäe, tundru ja metsa tüüpe, kuid mille tähendus muutub vastavalt kontekstile.

„Helen Omma uurimuse eesmärk ei ole tuvastada nende sõnade kõige algsemaid või õigemaid tähendusi,“ ütleb žüriiliige Sven-Erik Soosaar, „vaid analüüsida, kuidas nende sõnade kasutamine ja tähendused annavad edasi saami kultuuritunnetust, milles peegeldub loodussuhete ja maakasutustavade mitmekesisus.“

Helen Omma on ise samuti põhjapõdrakasvataja. Ta rõhutab, et tema uurimistöö annab edasi uuritava piirkonna põhjapõdrakasvatajate kollektiivseid teadmisi, mistõttu nimetab ta oma uurimuses osalejaid vestluspartneriteks ning, austades nende agentsust, toob välja ka nende nimed ja põhjapõdrakasvatuspiirkonnad.

Helen Omma kaitses doktoritöö käesoleval aastal Saami Rakenduskõrgkoolis ning töötab Norra Arktika Ülikoolis leksikograafina.

Tänavu kuulusid hõimurahvaste programmi teadusauhindade žüriisse Marju Kõivupuu, Sven-Erik Soosaar ja Rogier Blokland; auhinnafond on 2500 eurot.