Kirjutustõlge muudab suulise info kättesaadavaks kuulmispuudega inimestele – eelkõige eestikeelsetele vaegkuuljatele ja eesti keelt esimese keelena kasutavatele kurtidele. Kirjutustõlk vahendab kõne reaalajas tekstiks, et loengud, koosolekud ning muud sündmused ja vestlused oleksid neile jälgitavad. See on kiire ja nõudlik töö: kirjutustõlk peab korraga kuulama, mõtestama ja kirjutama ning tegema seda kõike viivituseta. Küsimus on, kas keeletehnoloogia saab siin appi tulla. Jutukuva on üks katse sellele vastata. 

Miks sellist lahendust vaja on 

Ligipääsetavus on nii Euroopas kui ka Eestis järjest olulisem teema ning avalikud teenused peavad olema kättesaadavad kõigile. See tähendab ka seda, et kuulmispuudega inimestel peab olema võimalik suulist infot jälgida ning ühiskondlikus elus, hariduses, tööelus ja avalikus elus võrdsemalt osaleda.  

Eestis on nii kirjutustõlke kui ka viipekeeletõlke väga vähe, mistõttu ei jõua teenused sageli kõigi abivajajateni. Just seetõttu on oluline otsida lahendusi, mis aitaksid olemasolevat tõlketeenust toetada ja selle kättesaadavust laiendada. Kirjutustõlge on selleks üks oluline teenus, kuid seni on see tuginenud peaaegu täielikult tõlgi enda kiirusele, keskendumisvõimele ja vastupidavusele. Samal ajal on eestikeelne kõnetuvastus jõudsalt arenenud. Jutukuva eesmärk ongi katsetada kõnetuvastuse kirjutustõlgi töövoogu toomist nii, et see toetaks tõlki reaalajas ning aitaks parendada tõlketeenuse kvaliteeti ja kättesaadavust. 

Kirjutustõlgid on tänaseks Jutukuvaga tutvust teinud, kuid esimesed päris töökogemused uue programmiga veel puuduvad. Jutukuva sobib hästi kirjutustõlki toetama olukordades, kus enamasti tegemist monoloogiga: loengud, seminarid, konverentsid, mahaloetavad tekstid.

Liivi Liiholm, kirjutustõlk

Kuidas Jutukuva töötab 

Rakendus tuvastab eestikeelset kõnet reaalajas ja kuvab selle tekstina töölauale. Erinevalt tavalisest kõnetuvastusrakendusest saab teksti kohe toimetada ja teistega jagada. Teksti saab näidata täisekraanil või subtiitritena ning jälgida eri seadmetes nii kohapeal kui ka distantsilt. 

Rakendus on loodud kirjutustõlke töö eripära arvestades, näiteks toetab see mitme tõlgi samaaegset tekstitööd, võimaldab märgistada kõnelejaid ning kasutada sõnaasenduste sõnastikke. Teksti kuvamist saab kohandada vastavalt kasutaja vajadustele. 

Inimene ja masin ei tee sama tööd 

Kirjutustõlkide esialgse tagasiside põhjal sobib Jutukuva kõige paremini olukordadesse, kus kõne on valdavalt monoloogiline, näiteks loengutes ja konverentsidel. Keerulisem on seda kasutada töökoosolekutel, kus inimesed räägivad üksteisele peale.  

Kirjutustõlk Liivi Liiholm juhib tähelepanu sellele, et kirjutustõlge ja automaatne kõnetuvastus ei ole üks ja sama asi. „Kirjutustõlke protsess on siiski tõlkimine,” ütleb ta. „Tõlk analüüsib teksti, et jõuda selle mõtteni, ja valib siis kõige ökonoomsema viisi selle võimalikult autentseks edastamiseks kirjalikul kujul.” Seetõttu on kirjutustõlge tavaliselt kontsentreeritum kui lähtesõnum ja kirjutatud teksti on lihtsam lugeda. „Jutukuva võimaldab aga kuvada suulist kõnet kogu tema eheduses koos täitesõnade ja kordustega,” lisab Liiholm. 

Alles esimene samm 

Jutukuva on vabavara ning selle lähtekood on avalik. Rakendusega saab tutvuda aadressil jutukuva.ee, kust leiab ka GitHubi repositooriumi. Kuigi Jutukuva on loodud ennekõike kirjutustõlgi töövoo toetuseks, on rakendusel potentsiaali ka laiemaks kasutuseks – ja vabavarana on kõik oodatud seda edasi arendama. Eesti Keele Instituudi jaoks on Jutukuva üks esimesi samme pikemas protsessis, mille eesmärk on mõista paremini, kuidas keeletehnoloogia saab keelelist ligipääsetavust päriselus sisuliselt toetada. 

Jutukuva valmis Eesti Keele Instituudi tellimusel Tallinna Tehnikaülikoolis koostöös kirjutustõlkide ja vaegkuuljatega.