Skip to main content

Keeleminutid. Eesti keel kui tegija

Arvi Tavast 25. juuni 2025

Oleme harjunud pidama eesti keelt väikekeeleks. Nüüd on aga lühikese aja jooksul ühiskonnas ja laiemalt maailmas toimunud muutusi, mis eesti keelele annavad juurde jõudu, meile tema hoidjatena aga järjest uusi ülesandeid, kirjutab “Keeleminutites” EKI direktor Arvi Tavast.

Oli kord aeg, kui eesti keelt teise keelena keegi eriti ei õppinud. Nüüd on aga märkamatult sagenenud olukorrad, kus õnnestub kuulda muu emakeelega inimesi, kasvõi näiteks sakslast ja hiinlast omavahel eesti keeles rääkimas. Juhtub sedagi, et eesti keeles suhtlevad kaks sama emakeelega inimest, kellel ilmselgelt oleks lihtsam alternatiiv võtta, aga ühel või teisel põhjusel eelistavad nad eesti keelt.

Täiesti uue taseme toob aga üleminek eestikeelsele õppele. Eks koolid muidugi tasapisi segunevad ka, aga igal juhul tekib massiliselt olukordi, kus õpetajal ja õpilasel on sama emakeel, mis ei ole eesti keel, aga nad räägivad tunnis omavahel ikkagi eesti keelt. See on meile põhimõtteliselt uus olukord, vähemalt sellises mastaabis, ja toob kaasa uusi küsimusi.

Näiteks mis keeles peaks vastama koolis kasutatav tehisarul põhinev õpperakendus, kui õpilane esitab oma küsimuse vene või inglise keeles?

Rääkisin hiljuti suure ja soliidse riigiasutuse juhiga, kelle tuhanded töötajad üle Eesti kas juba kasutavad tehisaru tööriistu või kohe hakkavad kasutama. Küsisin talt kui ehtsalt suurkasutajalt mõnda reaalelulist näidet nende tööriistade eestikeelsuse poolt argumenteerimise toeks. Tema aga ei saanud küsimusestki aru. Mis keeles siis veel? Meie töökeel on ju eesti keel ja kõik meie inimesed ei tarvitse osatagi muid keeli. Eestikeelsus on tööriista kasutuselevõtu eeltingimus, mitte tore lisavõimalus.

Majanduses annab kiire kaasaminek tehnoloogia arenguga konkurentsieelise. Tegelikult tuleks öelda isegi vastupidi – tehnoloogia kasutamine on normaalsus; just võimetus seda teha põhjustaks märkimisväärse ja ühtlasi mõttetu konkurentsivõime vähenemise. Ühise keele puudumine konkreetse tööriistaga võib aga olla üks niisuguse võimetuse põhjusi.

Kui traktoriga (või pigem isesõitvate traktorite parvega) on tarvis keeleliselt suhelda, aga traktori keelemudel eesti keelt ei toeta, siis võiks ju inglise keele oskuse nõue traktoristina töö leidmisel mingis mõttes olla mõistetav. Teisest küljest aga poleks see üldse vastuvõetav ei inimeste võrdsete võimaluste ega eesti keele ühiskondliku seisundi mõttes. Seepärast sobib meie väärtussüsteemiga paremini, kui traktorid ja muud tööriistad õpivad ära meie keele, mitte vastupidi.

Eestikeelsus on tööriista kasutuselevõtu eeltingimus, mitte tore lisavõimalus.

Tehnika jätkab peadpööritava kiirusega arenemist; meie ülesanne on püsida sellega kaasas ja teha kõik vähegi võimalik, et eesti keel saaks ka edaspidi olla meie kõigi töökeel, riigiasutustest põllumajanduseni, koolidest rääkimata.

Muidugi ei saa me seda teha üksi, vaid heade koostööpartnerite abiga. Mõnel teemal, näiteks alusmudelite arendamisel, on meie osa päris tilluke. Kui võtame ette hiigelpingutuse ja neljakordistame eesti kirjakeele korpuse mahu, siis on selle osakaal mudelite treeningmaterjalis ikkagi ainult 0,4 protsenti praeguse 0,1 asemel (seda siis eeldusel, et kõik muud keeled püsiksid paigal). Teistelt on tarvis seda ülejäänud 99,6 protsenti, samuti algoritme, tootearendust, arvutusvõimsust ja kõike muud sinna juurde käivat.

Majandusest teame, et kui ettevõtte (või miks mitte ka riigi) edu viib ta monopolilaadse seisundini, hakkab ta lõpuks tegelema innovatsiooni asemel isolatsiooniga – teisi tõrjuma, selle asemel et ise areneda. Eesti keelel on maailma mastaabis monopoli staatusse veel pikk tee minna, nii et seda ohtu meil vast pole. Saame endale vabalt lubada vastutustundlikku käitumist endast veel väiksemate suhtes. Võime praeguseks küll juba olla nii enesekindlad, et sallida muid Eesti keeli, sealhulgas varem murreteks nimetatuid ja eesti viipekeelt, ja ka eesti keele erinevaid registreid. Nende olemasolu rikastab meie tegijat keelt, mitte ei nõrgesta.

Oleme ise tegijad, mitte kannatajad. Agendid, mitte patsiendid. Alused, mitte sihitised. Räägime julgesti eesti keelt ka muukeelsete inimeste ja masinatega. Siis on ka meie keel tegijate keel, või kui ainult natukene personifitseerida, siis ka ise tegija keel.

Lugu ilmus 25.06.2025 ERR-i kultuuriportaalis.

Arvi Tavast

Direktor
Tugiteenused
Arvi Tavast

Kas leidsid, et sisu on kasulik?

Jah
Ei
Sinu tagasiside on meieni jõudnud. Aitäh!