EKI vanemkeelekorraldadja Maire Raadik selgitab “Keeleminutites”, kuidas on endale saanud nime erakonnad.

Mõni erakond on endale leidnud nime, mis tema vaimu kannab: Isamaa, Eesti 200, omaaegne Res Publica. Teised määratlevad end maailmavaate kaudu: Eesti Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Eestimaa Rohelised, Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid. Erakonna liikmele viitamiseks on vähemasti kaks teed: kasutades liikme sõna (nt vabaerakonna Aru Pähe liige) või tuletades liikme nimetuse erakonna omast.

Tuletamise mõttes on kõige lihtsam reformierakonna ja vasakpartei tüüpi nimetustega, mille puhul piisab isikuliite –lane lisamisest: reformierakond – reformierakondlane, vasakpartei – vasakparteilane. Nende stiililt neutraalsete nimetuste kõrval on rahvasuus kasutusel ka hulk muid variante: reformierakondlane on ka reformar või reformer, reformikas või reformist, reformaator, rehv või reff, keskerakondlane on lühemalt kesk või kesik, vabaerakondlane vabakas.

Tuletada saab ka erakondade nimedest ja nimelühenditest, nt Isamaa ja isamaalane (sama sõna käib ka üleüldiselt isamaaliste vaadetega inimese kohta), Res Publica ja respublikaan (USA kontekstis on respublikaan vabariikliku partei liige), Koos ja kooslane, EKRE ja ekrelane.

Pisut keerulisem on lugu Eesti 200-ga. Sellest arvuga lõppevast nimest tehtud tuletisi ei kohta keeles veel kuigi palju, kuid midagi siiski juba leiab: kahesajaline (nt kahesajalised üritavad oma globalistlikku mõttelaadi varjata), kahesajalane (Pärnumaal tegid oravad ja kahesajalased vanale Mardile ära), kahesadalane (kahesadalased seekord hääli ei saa), kakssadalane (e-valimistega võivad tegeleda rehvide, kesikute, sotskommunistide ja kakssadalaste valijad). Kõige levinuim neist on line-tuletis kahesaja/line, mille aluseks on arvsõna omastav kääne. Palju harvemad on lane-tuletised. Neis on arvsõna nimetava või omastava kujul (kakssada/lane, kahesaja/lane) ning on sellinegi tuletis, kus omastavas esiosale kahe- järgneb nimetavas järelosa -sada (kahesada/lane). Muide, niisama kõikuva kujuga on olnud ka kunagise rühmitise Mustsada liikme nimetus: mustsadalane, mustsajaline, mustasajaline.

Mõnikord saab liikme nimetuse kätte juba erakonna omast: Parempoolsete liikmed on parempoolsed, Eestimaa Roheliste liikmed rohelised. Selliste puhul võib küll tekkida kiusatus kanda erakonnanimetuses tavapärane suurtäht ka liikmenimetusse, et teha vahet (nt Mõõdukas kui erakonna liige ja mõõdukas kui lihtsalt mõõtu pidav inimene). Ehkki kasutuseski võib siin-seal sellist suurtähte näha, on üldisem tava siiski väiketäheline. See osutab, et erakonnaliikme puhul on tegemist üldmõistega, ja annab meile algustähe mõttes ühtse tuletiste rühma: kesk-, rahva-, reformi-, vabaerakondlased, vabadus-, vasakparteilased, ekrelased, sotsiaaldemokraadid, parempoolsed, rohelised, mõõdukad, rahvuslased ja konservatiivid.

Kui vaatame aga oma erakonnatiigist kaugemale, siis ka nt Rootsi Demokraatide (Sverigedemokraterna), Odini Sõdalaste, Piirideta Arstide või Anonüümsete Alkohoolikute hulka kuulujad on Rootsi demokraadid, Odini sõdalased, piirideta arstid ja anonüümsed alkohoolikud. Ikka üldnimele sobivalt väiketähega.

Lugu ilmus 30.09.2024 ERRi kultuuriportaalis.