Keeleminutid. Kas meil on eesti keele kohta veel midagi uurida?

Teaduspõhise lähenemise vajalikkusest eesti keele õppes ehk miks on vaja uurida, kuidas muukeelsed õpilased koolis eesti keelt omandavad ja mis seda soodustab, kirjutab EKI programmi “Eesti keele õpe ja keeleõppe arendamine” teadusuuringute projektijuht Stanislav Nemeržitski “Keeleminutites”.
Eesti Keele Instituudi (EKI) eestveetav programm Keelesamm1 keskendub eesti keele kui teise keele (edaspidi E2) õppimisele ja õpetamisele, arendades seejuures keeleõppe kvaliteeti, kättesaadavust ja vastavust sihtgruppide vajadusele. Taustaks on eestikeelsele õppele ülemineku protsess, mis kestab kuni aastani 2030 – selleks hetkeks peavad kõik koolid Eestis olema üle läinud eestikeelsele õppele.
Tundub loogiline, et eesti keele kohta on uuringuid tehtud küll ja veel – milleks ja mida on veel vaja teaduslikult otsima ja tõestama hakata? Tõepoolest, EKI kui teadusasutuse fookuses on alati olnud eesti keele uurimine, alates ajaloolisest kujunemisest kuni tänapäevaste seosteni välja. Koostöös ülikoolidega on põhjalikult vaadeldud nii tänapäevast eesti keelt, murrete ja soome-ugri keelte kujunemist kui ka keeletehnoloogia arengut emakeele kontekstis. Ent eestikeelsele haridusele ülemineku kontekstis on oluline uurida ka E2 õpetamist ehk muukeelsete õppijate vaates neid tegureid, mis soodustavad (või aeg-ajalt ka takistavad), motiveerivad ja aitavad keeleõpet.
Kust säärane olulisus tõukub? Eks ikka olemasolevatest numbritest – nimelt E2 põhikooli lõpueksamit sooritab nõutud B1 tasemele pisut üle poole õpilastest2, samal ajal kui II kooliastme lõpuks jõuab E2 tasemetöödes nõutud A2-keeleoskustasemeni pelgalt 40% sooritajatest3. Kuivõrd on erinevate keeleõppe gruppide tulemused märgatava varieeruvusega, siis on meil põhjust lähemalt ja süsteemselt uurida kõiki võimalikke faktoreid koolikeskkonnas, mis keeleõpet soodustavad ja jõustavad.
Varasemates uuringutes on proovitud leida vastust, kuidas muukeelsed õpilased akadeemiliselt hakkama saavad ja millised tingimused peaksid edukaks õppimiseks olema loodud (nt projekt “Muukeelne laps Eesti koolis: Jätkuuuring”4), ent hetkel on puudus E2 õppimist, õpetamist ja omandamist süsteemselt käsitlevatest uuringutest, eriti arvestades Eesti haridussüsteemi ees seisva ülioluliste muutustega. Eestikeelsele õppele üleminek asetab E2 õppimise ja õpetamise uude konteksti, muutes olulisel määral nii soodustavaid kui ka takistavaid tegureid – näiteks muutub keelekümbluse kui metoodika ja õpetamisfilosoofia rakendatavus, ülekantavus ja olulisus E2 õpetamisel.
Nii nagu paljude hoiakutega hariduses, on ka keeleõppega seoses palju nn tavaelust pärit uskumusi (ingl anecdotal evidence): enamus meist omab kokkupuudet vähemalt ühe-kahe muust keelekeskkonnast pärit inimesega, kes on omandanud eesti keelt enda jaoks nõutud tasemel. Ühele toimis formaalsem õpe, kus õpetaja roll on selgelt defineeritud ja meetodid ehk pisut klassikalisemad ja tekstipõhised. Teisele aga oli toeks rohkem elust-enesest õppimine, sageli mitteformaalses keskkonnas, kus rõhk ehk hoopis arusaamisel ja suhtlemisel, ükskõik kui vigane ja katkendlik see ka poleks. Üksikindiviidi vaates ongi säärased erinevused igati loogilised – ent (eduka) keelepoliitika kujundamiseks on see pisut süstematiseerimata. Et anda kõigile Eestis elavatele õppijatele nende jaoks tõhusaid, toetavaid ja elus eeliseid andvaid tingimusi koolis, peame teadma, mismoodi nende eesti keele omandamine, õppimine ja õpetamine toimib.
Seega vastus on: jah, meil on veel oi kui palju uurida ja otsida eesti keele õppe kohta!
Lugu ilmus 03.02.2025 ERR-i kultuuriportaalis.
1 Keelesamm on Euroopa Liidu kaasrahastatud programm “Eesti keele õpe ja keeleõppe arendamine”, mille eesmärk avardada eesti keele õppimise võimalusi ja tõsta keeleõppe kvaliteeti. Vt lähemalt https://eki.ee/keelesamm/
2 Eesti keele teise keelena põhikooli lõpueksami 2023. a tulemused: Eesti keele teise keelena põhikooli lõpueksami aruanne 2023 – Testid ja hindamine – Confluence (projektid.edu.ee)
3 Aruanne 2023/2024. õa II kooliastme eesti keele teise keelena tasemetöö tulemustest: Aruanne 2023/2024. õppeaasta II kooliastme eesti keele teise keelena tasemetöö tulemustest – Testid ja hindamine – Confluence (projektid.edu.ee)
4 Projekti “Muukeelne laps Eesti koolis: Jätkuuuringu lõpparuanne” (2014): Projekt: Muukeelne laps Eesti koolis (EV HTM ning TLÜ vaheline leping) (hm.ee)
Stanislav Nemeržitski
