Selge sõnum sünnib lugupidamisest lugeja vastu. Sirli Zupping arutles rahvusvahelisel selge keele päeval, mida meil on ses vallas õppida teistelt riikidelt ning kuidas aitab kirjutajaid äsja eesti keeles avaldatud selge keele standard.

Uus-Meremaa parlament võttis 2022. aastal vastu selge keele seaduse. Seaduse eesmärk on tagada, et riigiasutuste avalikud dokumendid oleksid sihtrühmale sobivas keeles ning selged, lühikesed ja hästi koostatud. Asutused pidid määrama ka selge keele ametniku ja andma igal aastal aru, kuidas seadust täidetakse. Kaks ja pool aastat hiljem esitas aga uus valitsus eelnõu tunnistada selge keele seadus kehtetuks. Toodi välja, et seaduse nõuded ei aita selgele keelele otseselt kaasa ja seadus ei olevat selleks ka sobivaim vahend. Kas selgust saab seadusega tagada?

Enne kui vastan, üks täpsustus. Selgus ei ole alati kirjutaja eesmärk. Juba keskaegsed mõtlejad kirjutasid, et Platon ja Aristoteles varjasid oma sügavamat mõtet meelega: üks hägususe, teine näilise selguse taha. Nii jõudis tõeline sisu vaid lugejani, kes oli valmis ise pingutama. Filosoofial ja ilukirjandusel on õigus oma lugejat proovile panna. Taotluslik ebaselgus ja ridade vahele peidetud mõtted jäävad aga siinsest loost välja. Räägin tekstidest, mille kaudu riik ja asutused inimesega suhtlevad. Neil ei peaks olema põhjust kirjutada teadlikult ebaselgelt.

Kaks aastat tagasi kirjutasin samas rubriigis, et kuigi selge keele mõtteviisi on Eestis levitatud üle kümne aasta, tunneme endiselt puudust selge keele uuringutest. Tänavu jaanuaris valmis digiligipääsetavuse uuring¹, mis hindas, kui kättesaadav on eestikeelne avalik teave ja digiteenused keeleliste erivajadustega inimestele. Uuringu keskne järeldus on, et tehniline digiligipääsetavus ei taga iseenesest keelelist arusaadavust.

Üldjuhul inimesed ootavad, et avalik teave oleks selge ja kergesti mõistetav. Nad tahavad teksti lugemise järel kohe aru saada, mida edasi teha. See aga on takistatud, kui peab vaevlema infomüras ja segase ülesehitusega tekstides, nuputama ametkondlike lühendite tähendust ning tõlkima pikki ja terminirikkaid lauseid enda jaoks lihtsamaks.

Ka mujal on selgust püütud seadusega nõuda. Näiteks Rootsi keeleseadus kohustab ametiasutusi kasutama selget ja arusaadavat keelt juba aastast 2009. Seal toetavad seadust juhised, koolitused ja tööriistad. Eespool viidatud uuring soovitab sarnast tuge ka Eestile: ühtset sihttaset, keskset nõustamist ja tööriistu, mis aitavad kirjutajal oma teksti lugeja vaatepunktist hinnata.

Veebruaris ametisse astunud Hollandi valitsus avaldas oma koalitsioonileppe kõrval ka lühikese kokkuvõtte selges keeles.² Igal teemal, olgu see eluase, töö, tervis või haridus, on oma pealkiri, paar lauset selgitust ja loetelu sellest, mida valitsus teha kavatseb. Ühe lubadusena on kirjas, et ametlik teave peab olema kõigile arusaadav.

Hollandis on riigi veebitekstidele seatud sihttase B1 ehk keeleoskus, millega tuleb toime igapäevastes olukordades. Kirjutajaid aitavad tööriistad, mis märgivad üles liiga pikad laused ja keerulised sõnad, ning selge keele standardid on avaliku sektori töötajatele tasuta kättesaadavad. Eestis võiksime liikuda samas suunas.

Äsja avaldati Eesti selge keele standard EVS-ISO 24495-1:2026 “Selge keel. Osa 1. Juhtpõhimõtted ja juhised”.³ Standard ei käsi ega kohusta, vaid annab põhilised juhised, kuidas lugejakeskset teksti koostada. Selle järgi on tekst selge siis, kui lugeja leiab talle vajaliku teabe, saab sellest aru ja oskab seda kasutada. Sinna jõudmiseks annab standard neli juhtpõhimõtet: tekst on lugejale asjakohane, info on kergesti leitav, sõnastus on arusaadav ja teavet on lihtne kasutada. Iga põhimõtte juures on praktilised juhised ning lisas kontrollnimekiri, mille abil saab oma teksti üle vaadata.

Kas selgust saab siis seadusega tagada? Arvan, et saab vaid osaliselt. Seadus saab panna asutused selguse peale mõtlema. Selgust ennast loob aga kirjutaja, kes teab, kes on tema lugeja ja mida too vajab. Seepärast pean standardis kõige olulisemaks neljandat põhimõtet – teksti tuleb hinnata koos lugejaga. Selge sõnum sünnib lugupidamisest lugeja vastu ja taotlusest väljenduda selgelt, mitte käsust ega seadusest.

Selge keele päeval kuulutab Eesti Keele Instituut välja selge sõnumi võistluse, et märgata neid, kes on lugeja esikohale seadnud. Ootame kodulehti, blogisid, käsiraamatuid, artikleid, saateid, plakateid ja muid infomaterjale. Töid hinnatakse neljas kategoorias: tarbetekst, tarbepilt, tarbetekst koos tarbepildiga ja selge sõnumi edendaja.

Võistlustöid saab esitada 3. novembrini. Tulemused tehakse teatavaks ja selge sõnumi tunnusmärgised antakse üle 27. novembril tänuüritusel. Selge sõnumi võistluse ja selge keele mõtteviisi patroon on Eesti Vabariigi president Ülle Madise.

¹ https://eki.ee/uudis/keeleline-ligipaasetavus-on-kasutajasobralike-digiteenuste-eelduseks/

² https://www.government.nl/government/governments-plans-in-plain-language

³ https://eki.ee/uudis/lugejakesksete-tekstide-koostajatele-on-nuudsest-abiks-selge-keele-standard/

Lugu ilmus 12.10.2026 ERR-i kultuuriportaalis.