Keeleminutid. Kui keelt peab rääkima, aga ei räägi
Eestis on ametikohti, mille pidajatele on sätestatud keeleoskuse nõue. Ent mis juhtub, kui nõuet ei täideta ja milliseid püüdlusi tehakse, et keeleoskust parandada? Keeleameti juht Ilmar Tomusk ja Narva endine linnapea Katri Raik leidsid EKI taskuhäälingus, et keel omandatakse kõige tõhusamalt, kui sellega tegeletakse ka väljaspool klassiruumi.
Keelenõuete täitmist, ehk seda, mis tasemel töötaja keelt oskab, kontrollib Keeleamet. Kindlasti peavad eesti keelt oskama näiteks päästjad, teenindajad ja õpetajad. Kui keeleametnikul on kontrolli põhjal alust arvata, et töötaja keeleoskus ei vasta nõutud tasemele, võib ametnik suunata ta tasemeeksamile. Seejuures antakse talle piisavalt aega, et keel vajalikul tasemel selgeks saada.
Kes rikkumist märkab, saab sellest Keeleametile teada anda. Samas jõuavad Keeleameti peadirektori Ilmar Tomuski sõnul nendeni vahel ka alusetud kaebused, mille taga näib olevat muu motiiv, näiteks hoiak teise rahvuse suhtes. Nii võib kaebaja väita, et poemüüja ei oska sõnagi eesti keelt, kuigi tegelikult valdab ta keelt piisaval tasemel ja räägib lihtsalt aktsendiga. Samas on kaebuste asemel saadetud ka kiidusõnu asutuse kohta, mille töötajaskonna keeleoskus on paranenud.
Kuigi Keeleameti ülesanded on õigusaktides selgelt kirjeldatud, esineb seadusandluses ebakõlasid. Näiteks on selleks, et taksojuhina töötada, vaja teenindajakaarti. Teenindajakaardi saamiseks ei pea keeleoskust tõestama, kuid töötajate keeleoskust puudutava määruse järgi peab taksojuht siiski eesti keelt oskama. Nii võibki inimene, kes soovib olla taksojuht, saada teenindajakaardi ja seeläbi töötamiseks näiliselt ka rohelise tule, ent mõne aja pärast võib tema poole pöörduda keeleametnik, kes teatab, et ta peab oma eesti keele oskust tõestama.
Kui töötaja ei täida ettekirjutust ega läbi tasemeeksamit, võib mõnel juhul tulemus olla tööandjale määratav rahatrahv. Paraku on Tomuski sõnul ette tulnud olukordi, kus seegi ei motiveeri. Samas tajub Tartu Ülikooli Ida-Virumaa esindaja ja Narva endine linnapea Katri Raik, et vähemalt Ida-Virumaal räägitakse ja huvitutakse keeleõppest üha enam. Nii Tomusk kui ka Raik usuvad, et keelt saab kõige tõhusamalt õppida siis, kui tegeleda sellega ka väljaspool klassiruumi – näiteks kuulata eestikeelset raadiot või panna eesti keelt tähele linnapildis.
Kasuks võib tulla ka see, kui ühendada keeleõpe hobiga. Selliste võimaluste kohta saab tuua mitu toredat näidet Narvast. Sealses eesti keele maja tandemkooris laulavad koos eesti keele õppijad ja eesti keelt emakeelena kõnelejad. Moe- ja keelekoolis Moepööre loovad õpilased aga tuntud disainerite juhendamisel rõivaid ja aksessuaare ning kogu protsessi vältel suheldakse eesti keeles.
Lugu ilmus ERRi kultuuriportaalis 11.12.2023.