Pealkirjas esitatud suurele küsimusele meil paraku vastust ei ole. Küll aga saame ette võtta vähem kontimurdva küsimuse: kui paljud nendest terminitest on eesti teadlased ja spetsialistid veebis talletanud? Sellest, milliste alade oskussõnu ja mis suurusjärgus võib leida keeleportaalist Sõnaveeb, kirjutab EKI koordineerija-terminoloog Kairi Janson.

Ilmselt on viimase aja meeldejäävaim keelestatistika neli miljardit korpusesõna – ligi nii palju eestikeelseid sõnu on tuvastatud eesti keele ühendkorpuse tekstidest. EKI ühendsõnastikku on talletatud 180 000 eestikeelset märksõna.

Ent korpus ja ühendsõnastik kajastavad laia keelespektrit, mitte vaid erialakeelt. Ratsionaalne on eeldada, et üksnes erialaringkondades tarvitusel olevaid väljendeid – termineid ehk oskussõnu – on märksa vähem. Argielu ei paku kuigi palju võimalusi mainida näiteks reopeksiat või sininihet, kui just ei viibita keemikute või kosmoseteadlaste seltskonnas.

Sõnaveebist leiab ligi 130 terminibaasi, mille on koostanud valdkondade asjatundjad. Neis kõigis kokku on umbes 666 000 terminit. Sinna hulka kuuluvad nii eesti- kui ka muukeelsed terminid. Niisiis võib olla informatiivsem vaadelda veidi laiema haardega näitajat – mõistekirjete arvu ehk seda, kui paljusid nähtusi või objekte on terminibaasides kirjeldatud. Mõistekirjeid on kokku ligemale 216 000. Üks kirje sisaldab üldjuhul vähemalt ühte eestikeelset terminit ja selle vastet ühes või mitmes keeles – seega mitmes keeles termineid, mis kõik tähistavad sama asja.

Kui jagada need 130 terminibaasi üldistesse valdkondadesse¹, siis tõuseb kõige mahukamana esile ärinduse, halduse ja õiguse valdkond ligi 200 000 termini ja 79 000 mõistekirjega. Ent tasub märkida, et lõviosa sellest valdkonnast täidab EKI terminibaas Esterm, mis sai alguse juba 1990. aastate lõpus Eesti Õigustõlke Keskuse töö käigus. Estermist leiab seega palju õigusaktides esinevaid termineid, mis aga tegelikult hõlmavad mitmesuguseid eluvaldkondi.

Teine suur valdkond on loodusteadused, matemaatika ja statistika ligikaudu 169 000 termini ja 61 000 mõistekirjega. Sellesse on panuse andnud eespool mainitud keemikud ja kosmoseteadlased, aga näiteks ka botaanikud ja rakubioloogid.

Suuruselt kolmas valdkond on tehnika, tootmine ja ehitus, mida esindavates terminibaasides on ligemale 76 000 terminit ja 20 000 mõistekirjet. Termineid talletatakse paljude kitsamate alade terminibaasidesse. Näiteks teevad selles valdkonnas tööd betoonkonstruktsioonide, masinate ja tekstiilmaterjalide asjatundjad.

Sarnane lugu on ka tervise ja heaoluga, mis on Sõnaveebi oskussõnastikes kaetud ligi 44 000 termini ja 17 000 mõistekirjega. On spetsiifilisemaid terminibaase, nagu skeemiteraapia ning õendus ja ämmaemandus, aga ka üldisemaid tervishoiule keskendunud oskussõnastikke.

Humanitaar- ja kunstialade mõisteid on avatud ligemale 37 000 termini ning 10 000 mõistekirje kaudu. Terminitööga tegeldakse näiteks semiootika, disaini ja usuteaduse vallas. Ülejäänud valdkonnad² on Sõnaveebi oskussõnastikes esindatud kokku ligi 140 000 termini ja 29 000 mõistekirjega.

Statistika manab erialade terminoloogilisest kaetusest üsna mustvalge pildi, kuid tegelikult on pilt pigem kirju – paljusid oskussõnastikke võiks liigitada mitmeti. Näiteks: kuigi teraapia on tervishoiuteenus, siis kõrghariduse vaatest kuulub psühholoogia sotsiaalvaldkonda. Arhitektuuri aga võib ühtaegu mõista nii tehnilise kui ka kunstivaldkonnana. Paljud terminibaasid ka käsitlevad mitut valdkonda.

Ja ehkki kogu oskuskeelt on endiselt võimatu täpselt mõõta ning olemasolevad andmed on steriilselt kvantitatiivsed, võiks olulisimana jääda kõlama hoopis üks kvalitatiivne järeldus: erialaringkondades tehakse aukartust äratavalt suurt tööd, et hoida eesti keelt elujõulise eriala- ja teaduskeelena.

¹ Valdkondliku jaotuse alus on kõrgharidusstandardi lisa.

² Põllumajandus, metsandus, kalandus ja veterinaaria; teenindus (sh turva- ja transporditeenused); sotsiaalteadused, ajakirjandus ja teave; haridus; informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiad.

Lugu ilmus 02.06.2025 ERR-i kultuuriportaalis.