Sõnavõistlused on maailmas küllalt ainulaadne viis keele sõnavaramut täiendada. EKI koordineerija-terminoloog Kairi Janson ja vanemterminoloog Mari Vaus toovad “Keeleminutites” esile mõningad Eesti sõnavõistluste parimad palad, mille seas on nii kõrge lennuga sõnu kui ka selliseid, mis vääriksid ehk uut võimalust.

Oma aja kuulsaim sõnameister oli Johannes Aavik, kes lõi suure hulga tänapäevani kasutuses olevaid sõnu, näiteks “hetk”, “julm”, “nõme”, “morn”, “uje”, “parkima”, “taunima”, “laip” ja “mõrv”. Kui eesti kirjakeele algusajal tegelesidki sõnaloomega üksikud keelemehed, siis aastakümnete möödudes hakkas ka rahvas üha agaramalt uusi sõnu välja pakkuma. Nii rikastus keel näiteks sõnadega “ulme”, “olme” ja “kuukulgur”. “Kunstiline võimlemine” sai asenduseks sõna “iluvõimlemine” ning varasem “tootmisvõimlemine” “virgutusvõimlemise”, seda nii hommiku- kui ka töövõimlemise tähenduses.

Esimese, Emakeele Seltsi korraldatud sõnavõistluseni viis laialdane keelearendushuvi 1972. aastal. Tänapäeval on püsiva traditsiooniga president Ilvese algatatud Sõnaus (al 2010), kuid sõnavõistlusi on korraldanud ka näiteks meediaväljaanded, ametiasutused ja isegi üks poekett.

Praeguse, tehnoloogiasajandi sõnavõistlused on andnud hulga interneti ja nutindusega seonduvaid sõnu. Üks hiljutisi ettepanekuid on “digikelts” (‘aegade jooksul kogunenud digiprügi’), mis käidi välja 2023. aasta Sõnausel. Kõige laiema kõlapinna on saavutanud aga 2019. aasta laste sõnavõistlusel välja pakutud “suunamudija” ja sama võistluse “tujukuju” emotikoni asemel. Viimase vasteks on hiljem pakutud ka sõna “tujuk”.

Samuti on sõnavõistlusel otsitud omasõna hashtag’ile, kuigi tollasest “haaksõnast” on praeguseks levinum “teemaviide”, mis läks ringlema muid teid pidi. Üha enam kogub populaarsust ka laste pakutud “some” sotsiaalmeedia tähenduses. Ja kui teha üks kevadesse paslik kõrvalepõige, siis “somega” samal meetodil on moodustatud veel Euroopa Liidu sõnavõistlusele esitatud “nöha”, millega saab tähistada nohu ja köha sümptomeid ühendavat tõbe.

Riistvarasõnadest leiame näiteks “nuhvli”, mis esitati EL-i sõnavõistlusele nutitelefoni ja tahvelarvuti omadusi kombineeriva seadme tähistajaks. Täiesti omaette võistlus korraldati aga selleks, et leida sõna nupukesele, mille saab kinnitada nutitelefoni tagaküljele, et seadet paremini käes hoida.

Päevakera tekstibüroo korraldatud võistlusel jäid sõelale “nuppel”, “nutinups”, “nutipide”, “popsik” ja “telolutt”. Kuigi ükski neist ei ole täielikult igapäevakeelde kinnistunud, tundub enim levinud olevat “popsik” (vrd ingl popsocket). Artikli alguses sisurikkujana nimetatud “viipemakse” on meie keeles olnud 2016. aasta võistlustest saati, 2012. aasta sõnavõistluselt leiti aga “tuvasti” (“validaatori” asemel).

Asendada on soovitud võõrapäraseid moesõnu ka selle sõna otseses mõttes. Anne ja Stiili 2015. aasta sõnavõistlusel pakuti fashionista asemele “moemaani”, outfit’i asemele “rõivikut” ja “rõivarõuku”, “aksessuaari” omasõnaks aga “ilulisa”. 2020. aastal käidi unisex’i vastena välja “suvasooline”. Juba esimesele, 1972. aasta sõnavõistlusele, esitati sõna “püksikud”, aga ka “ülder” (‘kombinesoon’) ja “reiud” (‘retuusid, pöiata sukkpüksid’).

Samal võistlusel pakuti välja veel uudissõna “taidlus” tähenduses ‘asjaarmastajate loominguline tegevus’. Sõna läks küll edukalt käibele, kuid praeguseks jäävad taidlusseltsid siiski pigem minevikku. Jalgpallitermini play-off vastena on võrdlemisi suur edu saatnud “väljalangemismängu”, mille saime 2002. aasta Eesti Päevalehe sõnavõistluselt. Aga ka näiteks laste sõnavõistlusel pakuti spordisõnadest inglise snowtube’i asemel välja “lumetrull”, “sõidusõõrik” ja “lumesõõrik”.

Ka “sõõrik” ise on sõnavõistluse sõna ja pakuti välja esimesel sõnavõistlusel. Sealt alates on “sõõrik” venepärase “pontšiku” alternatiivina keeles tugevalt kanda kinnitanud. Samalt sõnavõistluselt on ühtlasi pärit eestlaste rahvustoitu tähistav “kohuke”. Inglise hot dog’i asemele on välja käidud hulk põnevaid omasõnu, nagu “välevorst”, “hõõgupeni”, “vorstitasku”, “vorstikahur” ja “tuline taks”, kuid paraku ei ole ükski neist laiemat kasutajaskonda üles leidnud. Nii on catering’i asemele pakutud ka sõnu “einering”, “kattekost”, “kataring” ja “üritustoitlustus”. Ja sõna doggiebag (‘kott või karp toiduülejääkide kaasapakkimiseks’) vastena võiks vabalt olla kasutusel “penipaun”.

Uusi eestikeelseid toidusõnu otsitakse ka selle aasta Sõnausel: muu hulgas kutsutakse asendama sõnu brunch, “bufee”, “gratään” ja superfood. Neid saab pakkuda kuni maikuu lõpuni Sõnause kodulehel.

Lugu ilmus 18.05.2026 ERR-i kultuuriportaalis.