“Ah, kes üldse sõnaraamatuid kasutab, kõik küsivad ju ChatGPT-lt,” võib lugeja mõelda. Tõepoolest, sõnaraamatusse vaatamise asemel on kiirem ja lihtsam küsida tehisintellektilt (TI). Samas pole mudeli genereeritud vastused sama usaldusväärsed kui sõnaraamatud, kirjutavad Eesti Keele Instituudi (EKI) teadur Lydia Risberg, vanemteadur Jelena Kallas ja juhtivkeeletehnoloog Eleri Aedmaa.

Sõnaraamatud ja tehisintellekt polegi nii erinevad maailmad, kui esmapilgul võib tunduda. Nende kahe kokkupuutepunkte uurib rahvusvaheline projekt ELEXAI (6.2026–5.2029), milles osaleb ka EKI. Projekti eesmärk on edendada ja arendada Euroopa leksikograafiat ehk sõnaraamatutööd, seda kahes suunas. Ühelt poolt uuritakse, kuidas kasutada TI-d sõnaraamatute koostamise tõhustamiseks. Teisalt seda, kuidas teha kvaliteetne sõnastikuinfo suurtele keelemudelitele (SKMid) kättesaadavaks, et õpetada neid Euroopa keeli paremini tundma.

Esmalt selgitasime välja, kas ja kuidas Euroopa leksikograafid juba praegu TI-d kasutavad – EKI ülesandeks oli juhtida vastava küsitluse koostamist. Vastuseid kogusime septembri lõpust novembri alguseni. Tutvustame järgmiseks küsimustiku esialgseid tulemusi.

Rõõmustav oli see, et vastuseid saime üle maailma, nt ka Brasiiliast, Jaapanist ja Lõuna-Aafrika Vabariigist. Euroopast tuli enim vastuseid Taanist, Hollandist ja Eestist. Kokku saime 141 vastust, millest selgus, et 63% küsitlusele vastanutest kasutab oma töös TI-d, ülejäänutest 18% plaanib hakata ja 19% ei kasuta seda üldse. Vastajate kogemustepagas kippus olema suur: 65% on leksikograafina töötanud üle 10 aasta, kusjuures 38% suisa üle 20 aasta. 16%-l vastajaist oli vähe kogemust (alla 3 aasta).

Küsisime, milliste ülesannete jaoks TI-d kasutatakse ja kui hästi mudelid nende keeles hakkama saavad. Paistab, et TI-d kasutatakse enim tähendusseletuste ja terminite definitsioonide koostamiseks ning sünonüümide ja tõlkevastete leidmiseks, kusjuures 51% vastajaist hindasid nendes ülesannetes tulemusi kas heaks või väga heaks ja ainult ligi 10% halvaks või väga halvaks.[1] Kõrgemailt hinnati TI väljundit tõlkevastete leidmisel (59% vastajatest heaks, 6% halvaks, 35% keskmiseks). Multimeedia, näiteks piltide ja videote loomiseks TI-d seevastu pigem ei kasutata. See aga pole sõnaraamatutöö valdavalt tekstilise iseloomu tõttu kuigi üllatav. Eraldi toodi välja, et sõnaraamatu andmeid kasutatakse nüüd aina rohkem ka TI keelelise võimekuse mõõtluseks[2].

Lasime leksikograafidel mõtiskleda ka selle üle, millised on peamised takistused TI rakendamisel, ning mismoodi TI leksikograafiat lähitulevikus mõjutab. Takistuste-küsimuse vastused varieerusid ühest äärmusest teise: kellel takistused puuduvad ja TI on tavapärane töövahend; kes aga ei kasuta, kuna ei usalda mudelite väljundit ja eelistab „kasutada oma pead“.

Takistuseks on praegu seegi, et SKMide väljund pole mõnes keeles (nagu makedoonia, malta) seni eriti hea, või pole asutus TI-d veel kasutusele võtnud. Vastustes leidus ka kriitilisi noote: TI ohustab sõnaraamatute usaldusväärsust ja põhimõtteid. Kõlas arvamus, et tõsta tuleb leksikograafide teadlikkust TI-ga seotud probleemidest ja riskidest (nt hallutsineerimine, eetilised küsimused).

Samuti nähti nii helgena kui ka tumedana leksikograafia tulevikku. Sõnaraamatute tugevuseks peeti usaldusväärset, kontrollitud keeleinfot, mille vastu TI genereeritud tekst ei saa. Probleemidest mainiti seda, et tulevikus võidakse sõnaraamatutöös pahaaimamatult kasutada keelekorpuse materjali, mille on tootnud TI, mitte kirjutanud inimesed. Seeläbi väheneks sõnaraamatuinfo põhinemine inimeste tegelikul keelekasutusel.

Niisiis võib öelda, et leksikograafi koostatud sõnaraamatutel on praegu eeliseid nagu sisu usaldusväärsus ja kontrollitus – ning selliseid andmeid saab kasutada TI täiustamiseks, keeleteadlikumaks muutmiseks. Et edaspidi need, kes küsivad keele kohta sõnaraamatusse (nt Sõnaveebi) piilumise asemel TI vestlusrakenduselt, saaksid täpsemaid ja paremini põhjendatud vastuseid.

[1] Nagu leksikograafid, nii hindavad ka kasutajad TI loodud tähendusseletusi heaks. Vt https://kultuur.err.ee/1610183389/keeleminutid-tehisaru-voi-sonastikud-kumma-seletusi-eelistavad-kasutajad 

[2] Mõõtlus on võrdlusandmestike loomine SKMide hindamiseks eri ülesannetes. Vt nt EKI keelemudelite mõõdupuud: https://moodupuu.eki.ee/

ELEXAI projekti rahastab Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni programm HORIZON-INFRA-2025. Andmeanalüüsis toetab Eesti Teadusagentuuri projekt PRG1978.

Lugu ilmus 09.11.2026 ERR-i kultuuriportaalis.