Oktoobris tähistati hõimukuud ning pöörati pilgud rahvastele, keda seovad eestlastega keelelised sugulussidemed. Nendest keelesugulastest kirjutab EKI taskuhäälingu toimetaja Kairi Janson.

Tuhandete aastate eest rääkisid meie esivanemad uurali algkeelt. Ligi 4000 aastat tagasi hakkas see keelekänd oksi ajama. Üheks oksaks kasvasid soome-ugri keeled, mille läänemeresoome keelte harusse kuulub eesti keel.

Selle, millised keeled üksteisega suguluses on, on teadlased välja selgitanud keeli võrreldes. Jagame sugulastega sõnu, mis pärinevad tõenäoliselt ühisest algkeelest. Mõni selline sõna on käsi, jalg, puu ja kivi – need tulenevad kas uurali või soome-ugri tüvest. Näiteks kivi on soome keeles samuti kivi, ersa keeles kev ja ungari keeles kő.

Nii vanad sõnad ütlevad meile üht-teist ka väga ammuste esivanemate eluviisi kohta: kui neid sõnu kasutati, siis järelikult oli neid igapäevaelus vaja. Näiteks ei ole sugukonna ühissõnavaras kuigi palju karja- või põllupidamist tähistavat, küll aga viidatakse marjadele või tööriistadele. Niisiis annab sõnavara mõista, et meie ühised kauged esivanemad olid pigem kütid ja korilased, põllupidamisega hakati tegelema siis, kui keeled olid rohkem “hargnenud”.

Kui teisi soome-ugri keeli võime pidada nõbudeks, siis läänemeresoome keeli sõsarateks. Läänemeresoome keelteks loetakse peale eesti keele vadja, liivi, soome, isuri, karjala, vepsa, mõne käsitluse järgi ka lõunaeesti ning lüüdi keelt. Läänemeresoome keeled on kõik omavahel palju sarnasemad, kui ükski neist on mõne muu sugulaskeelega.

Kõigi nende keelte esivanem on olnud läänemeresoome algkeel. Kui vaadata keelelise sugupuu võra, siis kinnituvad kõik läänemeresoome keeled ühe haru külge, samas kui näiteks saami või mari keeltel ­– mis on samuti meie sugulaskeeled – on eraldi harud. Muide, teadlaste taasloodud läänemeresoome algkeelt sai mõne aasta eest kuulda ka ETV eetris olnud “EKI keelekillus”.

Kuigi palju räägitakse sellest, kui sarnased on üksteisega eesti ja soome keel, on tegelikult eesti keele lähim sõsar vadja keel, sarnasuselt teisel kohal liivi keel. Paraku ei kõnelda kumbagi neist enam emakeelena üheski kodus. Samas võib arutleda selle üle, mida see keele elujõulisuse kohta ütleb – näiteks liivi keele kasutajaskond on ilmselt aastate jooksul hoopis suurenenud. Keelt hoiavad elus aktivistid ja huvilised, ilmub liivikeelseid teoseid ja tehakse liivikeelset kunsti. Ka Eestis anti hiljuti välja liivi keele õpik.

Eestis väärtustatakse sugulaskeeli – olgugi et nende uurimise on viimastel aastatel muutnud keerukamaks vaenulik naaberriik. Nii sellest kui ka muudest meie keelesugulastega seotud teemadest vestis lähemalt EKI taskuhäälingu “Keelehääling” viimatine osa, kus käisid külas Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte professor Petar Kehayov ning EKI vanemteadur Sven-Erik Soosaar.

Lugu ilmus 11.11.2024 ERRi kultuuriportaalis.