Kui eri emakeelega õpilased ei saa metoodiliselt vajalikku tuge, ilmnevad tagajärjed kiiresti, kirjutas EKI keeleõppe arendamise osakonna vanemprojektijuht Elina Bratšun-Küüsmaa “Keeleminutites”.

Eestikeelsele haridusele üleminekule on seatud suur ootus – et iga laps, sõltumata kodusest keelest, saaks kvaliteetset haridust. Senised kogemused aga näitavad, et keeleline üleminek ei toimi üksnes korralduste kaudu, vaid vaja on metoodikat, mis muudab keele õppimise loomulikuks osaks. Lõimitud aine- ja keeleõpe ehk LAK-õpe on üks olulisemaid metoodikaid, mis aitab üleminekul päriselt õnnestuda.

LAK-õpe ei käsitle keelt takistusena, vaid õppimise tööriistana. Aine ja keel põimuvad nii, et teadmised ja sõnavara kasvavad käsikäes. Selline õpe on paljudes haridusasutustes juba tuttav, kuid paraku ei ole veel kõigis asutustes saanud harjumuspäraseks. Kipume sageli hariduses uute lahenduste otsingul unustama, et toimiv ja teaduspõhine metoodika – LAK-õpe – on ennast juba aastakümneid tõestanud.

LAK-õppe juurutamine sarnaneb treeninguga. Alguses tundub uus rütm võõras ja nõuab aega, kuid järjekindlus toob tulemuse. Ja mis peamine – selle metoodika tugevus peitub loovuses. Mängulisus, arutelud, visuaalsed abivahendid ja liikumist toetavad tegevused aitavad ehitada silla aine sisu mõistmise ning õppija keeleoskuse vahel.

LAK-õppe tugevus on ka selle võime muuta klassiruumi kultuuri. Kui keelt ja sisu käsitletakse koos, liigub õpilane passiivsest kuulajast aktiivseks mõtlejaks, küsijaks ja loojaks. Õpetaja roll muutub seevastu teadmiste edasiandjast juhendajaks, kes aitab uut infot mõtestada. Sellest võidavad kõik õppijad, sh eesti emakeelega lapsed, selline õpe soodustab nii laste ainekeele kui ka õpioskuste arengut.

Lõimitud õpiruumis kohtuvad erinevad vaatenurgad ning see kujundab empaatiat ja suhtlemisoskust, mida vajab sidus ja kokkuhoidev ühiskond. Just seetõttu ei ole LAK-õpe lihtsalt üks uus pedagoogiline võte, vaid võimalus kujundada õppimisviis, mis annab kõigile lastele võrdse stardipositsiooni ja toetab üksteise mõistmist. Selline alus aitab hoida Eesti ühiskonda tasakaalus ja kokkuhoidvana – sõltumata sellest, millise loo või tausta on laps kodust kaasa saanud.

Kui eri emakeelega õpilased ei saa metoodiliselt vajalikku tuge, ilmnevad tagajärjed kiiresti. Õpilane võib küll pingutada, kuid sisu jääb keele taha kinni ning õpetaja on sunnitud otsima iga uue olukorra jaoks nullist lahendust. Haridussüsteemis süveneb ebavõrdsus, sest osa noori liigub edasi, teised jäävad aga pidama. Seetõttu on LAK-õpe midagi enamat kui metoodika – see on võti võrdselt toimiva eestikeelse hariduseni. See aitab igal õppijal jõuda aktiivsemalt keeleni, uute teadmiste ja enesekindluseni.

Lugu ilmus 01.12.2025 ERR-i kultuuriportaalis.