Ehkki murdekeel selle traditsioonilises mõttes on hääbumas, jäävad ikkagi alles häälduslikud erijooned ja mingil määral ka sõnavara, kirjutas “Keeleminutites” EKI vanemleksikograaf Mari Kendla.

Eesti Keele Instituudil on rõõm teada anda, et ilmunud on “Eesti murrete sõnaraamatu” järjekordne vihik. Sedapuhku kannab see numbrit 37, hõlmates sõnade vahemikku rambits–roietu. Ühtekokku on kõikidel murdehuvilistel kasutada 7700 lehekülge murdesõnastikku, mis on ühe sõnastiku jaoks vägagi arvestatav maht. Lisaks tänapäeval üha haruldasemaks muutuvale pabersõnastikule saab “Eesti murrete sõnaraamatut” kasutada ka veebiversioonina.

Ühelt poolt areneb ja muutub meie keel iga päev, teiselt poolt on tore pöörata pilk aegade taha ning saada teada, kuidas räägiti ja milliseid sõnu kasutati sada ja rohkemgi aastat tagasi. Eestlasi on ikka huvitanud tema juured ning kultuurilised traditsioonid – kuulub ju siia ka keeleline eripära. Ehkki murdekeel selle traditsioonilises mõttes on hääbumas, jäävad ikkagi alles häälduslikud erijooned ja mingil määral ka sõnavara. Näiteks tunneb saarlase ära tänapäevalgi tema nn laulva intonatsiooni ja ö-hääliku järgi. Läänemaalasel võib olla säilinud tugevaastmeline sisseütlev, st et näiteks sõnu linnas, metsas, nurkas ‘nurgas’, jalgas ‘jalas’ hääldatakse kolmandas vältes. Lõunaeestlase võib “reeta” tema sõnakasutus, nt peni vs. koer, mõrsja vs. pruut, kõnelema vs. rääkima, too vs. see.

Praeguse murdeliigenduse järgi jaguneb Eesti üheksaks murdealaks, kus on räägitud üle saja erineva murraku. Kõik see kajastubki “Eesti murrete sõnaraamatus”, milles käsitletakse kõiki Eestis kõneldud murdekeeli. Murdesõnaraamat on seega hea võimalus näiteks otsida sünonüüme või rikastada oma keelt murdesõnadega mistahes murdest.

Mida huvitavat võib siis leida 37. murdevihikust? Meie elu üheks osaks on töötegemine. Kui seda tehakse ennast säästmata ehk rügatakse, rassitakse, siis murdekeeles saab seda väljendada sõnadega, nagu rammima, rangeldama, resima, robutama või rohmima. Aga kes või mis on rasvaants, rasvajaak, rasvakrants, rasvaränts ja rasvlanõ või mida kõike saab väljendada sõnaga rebu: rebust tehasse kookisid (Kihelkonna); sool ‘sul’ on söhune rebu kleit (Käina); rebu liiv ei ole mitte ea (Juuru); rebu oli tuld täna üesse lauda ukse taha (Järva-Jaani)?

Need on vaid mõned näited meie rikkalikust murdekeelest. Kuidas me oma keelt ikka säilitame, kui seda mitte kasutades. Nii et head “Eesti murrete sõnaraamatu” lugemist ja põnevate sõnade avastamist!

Lugu ilmus 14.10.2024 ERRi kultuuriportaalis.