Mõned sugulasi tähistavad sõnad on eesti keeles püsinud väga kaua ja neile on leitud vasted ka Uurali algkeelest, mida kõneldi umbes 6000–4000 aastat tagasi, kirjutas “Keeleminutites” Eesti Keele Instituudi arhiivispetsialist-nooremteadur Liis Ermus.

Keeled on nagu inimesed. Mõned on omavahel sugulased, teised puutuvad niisama rohkem või vähem kokku. Sugulasedki võivad omavahel olla lähemad ja kaugemad ja suhelda omavahel rohkem või vähem. Nagu inimesed aja jooksul muutuvad ja üksteist mõjutavad, muutuvad ja mõjutavad üksteist ka keeled. 14. novembril Eesti Keele Instituudis toimunud soome-ugri keelte ja murrete sümpoosionil “Sõnad ja sugulased” räägiti sugulasi tähistavatest sõnadest Uurali keeltes, nende päritolust ja muutumisest.

Helsinki ülikooli teadur Niklas Metsäranta rääkis Uurali keelte sugulussõnavara süsteemidest. Need süsteemid võivad olla väga erinevad ja ühte universaalset Uurali või soome-ugri süsteemi ei ole olemas. Näiteks läänemeresoome keelte hulka kuuluvas soome keeles on emapoolse ja isapoolse onu jaoks kasutusel eri sõnad eno ja setä. Ajalooliselt on ka eesti keeles isa venda tähistatud sõnaga lell, kuid standardkeelest on see kadunud ja nii ema kui isa venda tähistab sõna onu. Põhjasaami keeles on aga eri sõnad nii emapoolsete kui isapoolsete onude ja tädide jaoks.

Mõned sugulasi tähistavad sõnad on eesti keeles püsinud väga kaua ja neile on leitud vasted ka Uurali algkeelest, mida kõneldi umbes 6000–4000 aastat tagasi. Need sõnad eesti keeles on ema, isa, poeg, minia, väi, nadu (mehe või ka naise õde) ja käli (abikaasa õe või venna abikaasa). Samas kultuuri- ja keelekontaktide kaudu tulevad keeltesse laensõnad. Soome-ugri keelte sugulussõnavaras on laenude osakaal eriti suur Mordva keeltes, samas näiteks nganassani ja tundraneenetsi keelest pole neid üldse leitud. Tartu Ülikooli soome-ugri keelte professor Gerson Klumpp rääkis sugulasi tähistavatest sõnadest samojeedi keelte hulka kuuluvas kamassi keeles, mis on olnud pikka aega kontaktis turgi keeltega. Ta tõi välja, et laensõnu kasutatakse kamassi keeles peamiselt sotsiaalselt keerukate sugulussuhete kohta (nt kasuvanemad).

Eesti Keele Instituudi vanemteadur Sven-Erik Soosaar tõi näiteid liivi keele ema ja isa sisaldavatest liitsõnadest. Muu hulgas selgus, et erinevalt eesti keelest liituvad ema ja isa loomade sugu tähistavates sõnades lõppu mitte algusse (ee emalõvi, lv löuv jema).

Vahel juhtub, et sugulast tähistav sõna saab aja jooksul uue tähenduse. Eesti Kirjandusmuuseumi nooremteadur ja Tartu Ülikooli doktorant Helina Harend koos Tartu Ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete professori Karl Pajusalu ja Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteaduri Mari Väinaga rääkis sõnast enne, mis eesti ja vadja keeles tähistanud ema, kuid alles jäänud vaid regilauludes. Kuna eesti lauludes on sõna kasutatud põhiliselt hellitusvormis ’emakene ennekene’, on hilisemal ajal enneke tõenäoliselt saanud lisatähenduse ‘hellake’ ja esineb ka koos isa-sõnaga.

Millal sina viimati oma langudel külas käisid?

Lugu ilmus 18.11.2024 ERRi kultuuriportaalis.