Kirjakeel on eestlastele olnud ajaloolistel põhjustel sümboolse tähendusega ja tolerants keelenormi kõrvalekallete suhtes väike. Samas tuleb asjatundjate sõnul teadvustada, et tegelikult pole vale ja vigast eesti keelt olemas, sest keel kujuneb kõnelejate, mitte normide järgi. Eesti keel võiks nende hinnangul normingutest isegi vabam olla.

Eesti keele ja keelekorralduse seisukorda kommenteerivad Tartu Ülikooli tänapäeva eesti keele professor Liina Lindström ja Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja Peeter Päll. 

Artiklit saab lugeda SIIN.