Keeletehnoloogia on kiirelt arenev valdkond, mis ühendab lingvistika ja tehnoloogia, pakkudes praktilisi lahendusi keeleõppe ja -uuringute jaoks. Kaks Tartu Ülikooli tudengit, Karoliina Jõgi ja Anita Väli, jagasid oma kogemusi meie juures veedetud praktikast, kus nad tegelesid 2,5 kuud eesti keele kui teise keele õppijate tööde veamärgendamisega.

Isiklik taust ja motivatsioon

Anita Väli, kes õpib Tartu Ülikoolis eesti ja soome-ugri keeleteaduse bakalaureuseõppe esimesel kursusel, leidis praktikavõimaluse sugulase soovitusel. Tema huvi keeletehnoloogia vastu tuleb selle interdistsiplinaarsusest, kuna see ühendab reaal- ja humanitaarteadused. Anita jaoks pakkus praktika võimalust kasutada reaalainete oskusi keeleteaduses.

Karoliina Jõgi, teise kursuse tudeng samal õppekaval, leidis tee EKI-sse oma huvi kaudu arvutilingvistika vastu. Ta uuris praktikavõimalusi, küsis nõu õppejõult ja varasemalt praktikandilt, mis tõi ta Eesti Keele Instituudi keeletehnoloogia osakonda. Karoliina sõnul ühendab keeletehnoloogia kaks tema jaoks põnevat ala: lingvistika ja tehnoloogia.

Veamärgendamine, millega ta varem kokku puutunud polnud, pakkus uusi teadmisi keeleõppijate vigadest ja nende parandamise võimalustest. Karoliina hakkas veamärgendamise kaudu märkama erinevaid vorme ja konstruktsioone, mis võivad keeleõppija jaoks keele omandamist keerukamaks teha, näiteks on “mängisime”, aga pole “jooksisime” või “tegisime”. Varem ei olnud ta selle peale mõelnud.

Praktikakogemus

Karoliina seadis praktika alguses eesmärgiks tutvuda keelekorpuste ja -tehnoloogia põhimõtete ja praktikatega, saada praktilist töökogemust ning arendada erialaseid ja erialaüleseid teadmisi ja oskusi. Tema igapäevane töö hõlmas keeleõppijate tekstide vigade märgendamist keskkonnas Inception, kus ta kasutas ERRANT-M2 veakategooriaid. Ta märkis iga vea juures selle ulatuse ja veakategooria, näiteks puuduv/üleliigne kirjavahemärk või vale kääne/pööre, mis selle parandus oleks ja kas see parandus on soovituslik ning mis juhtub vahepeal näiteks sõnajärjega. Tema igapäevased töövahendid olid Sõnaveeb, ÕS 2018, EKI teatmik, et vaadata järele, kas ja kuidas mingit viga parandada. Palju kasu on olnud koolis ja ülikoolis õpitust, näiteks komareeglite puhul, mis tal nüüdseks juba üsna selged on.

Suurimaks väljakutseks osutus teksti kirjutaja mõeldud tähendusest aru saamine, kuid tänu juhendaja abile suudeti ka keerulisemad olukorrad lahendada. Samuti oli vahel raske aru saada, kas kirjutaja on tahtnud kasutada täis- või osasihitist, eriti kui fraasis on mitu sõna ja kumbki on eri vormides, näiteks lauses „said auhinnaks kommid ja limonaad“. Praktika käigus tutvus ta ka paljude põnevate EKI tegevustega, näiteks oma häälega kõnesünteesi tegemise võimalus ja EKIs loodud rakendused, nagu Tõlkevärav ja Kõneveeb.

Anita alustas praktikat eriliste ootusteta, kuid leidis, et suhtlus juhendaja ja EKI-ga oli oodatust tihedam ja kasulikum. Tema igapäevane töö oli samuti veamärgendamine spetsiaalses keskkonnas, kus ta sai vajadusel veakategooriaid kohandada. Märgendamise juures pidi mingil määral kasutama ka loovust ja see nõudis head keeletunnetust. Väljakutsed, nagu segased laused, said tavaliselt lahendatud juhendajaga arutades. Anita jaoks oli huvitav näha, milliseid vigu teevad eesti keelt võõrkeelena õppivad inimesed, eriti need vead, mis tulenesid nende emakeelest.

Õppetunnid ja areng

Karoliina leidis, et praktika aitas tal märgata loovaid keelekasutusi ja mõelda sõnavormide kujunemise üle. Ta õppis kasutama uut märgendamiskeskkonda ja sai parema arusaama EKI keeletehnoloogia osakonna tegevustest. Karoliina tunneb, et see kogemus aitab teda edasises karjääris, pakkudes laiemat pilti valdkonna võimalustest.

Anita sai praktika käigus parema ülevaate korpuste koostamisest. Lisaks arendas praktika märgendamisoskusi, milles tal tekkis päris korralik vilumus. Ta tunneb, et praktika andis talle enesekindlust keeleteadusega seotud töömaastikul liikuda ja hea baasi karjääri alustamiseks.

Veamärgendatud korpuse olulisus

Mõlemad praktikandid usuvad, et veamärgendatud korpus on oluline nii keeleõppijatele kui ka -õpetajatele. Karoliina sõnul aitab see näha sagedasi vigu ja nende põhjuseid, võimaldades õppijatel paremini keelereeglitest aru saada ja vigu vältida. Samuti saab korpuseid kasutada edasise tehnoloogia arendamisel, näiteks automaatsel parandamisel ja grammatikakontrollis. Anita lisab, et korpus aitab kaasa keeleõppele ja teadustöödele, pakkudes võimalusi, mis varem ei olnud nii kättesaadavad.

Tagasiside ja soovitused

Karoliina ja Anita hindasid kõrgelt EKI juhendamist ja toetust. Karoliina sõnul olid kõik väga sõbralikud ja lahked, pakkudes põhjalikke selgitusi ja laiemat pilti ülesannete taustast. Anita lisab, et sai küsimustele alati kiired ja adekvaatsed vastused ning kohtumised juhendajaga olid väga kasulikud. Praktikandid soovitavad tulevastel praktikantidel haarata kinni pakutavatest võimalustest, et saada kasulikke ja innustavaid kogemusi ning laiema ülevaate huvitavast valdkonnast.