Rahvusvahelist selge keele päeva tähistatakse igal aastal 13. oktoobril. Juba kümnendat korda kutsub Eesti Keele Instituut üles märkama ja tunnustama neid ettevõtteid ja organisatsioone, kes väärtustavad ilusat eesti keelt ning kelle ühiskondlikud sõnumid on selged ja arusaadavad. Võistlustöid oodatakse kuni 3. novembrini. Selge sõnumi auhinnad annab 27. novembril üle selge sõnumi võistluse ja selge keele mõtteviisi patroon, Eesti Vabariigi president Ülle Madise. 

Eesti Keele Instituudi direktori Arvi Tavasti sõnul ei ole keerukamatel teemadel sõnumi jõudmine lugejani kunagi garanteeritud, vaid selleks tuleb eraldi vaeva näha. „Sama teksti on võimalik mõista uskumatult erinevatel, mõnikord kirjutaja jaoks täiesti üllatavatel viisidel. Väljenduse selgus eeldab oma lugeja väga head tundmist ja tema ootustega arvestamist. Lihtne see ei ole, mis teebki siinse võistluse nii huvitavaks.“ 

Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liidu juhatuse liikme, Agenda PR vanemkonsultandi ja B2B valdkonna juhi Liisi Treieri sõnul on infot täna rohkem, kui inimesed jõuavad vastu võtta, ja tehisaru kasvatab selle mahtu iga päevaga: “Sellises keskkonnas on selgus usalduse alus. Lihtne ja selge sõnum nõuab kirjutajalt rohkem mõtlemist ning mõtestamist, aga lugeja suhtes näitab see lugupidamist. Selge sõnumi võistlusele esitatavad tööd võiksid olla tõestus sellest, et ka kõige keerulisemast teemast saab kirjutada arusaadavas, lihtsas ja selges eesti keeles. Kutsume kõiki üles proovima.” 

Selge ja arusaadav teave on ka ligipääsetavuse oluline osa. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti digiligipääsetavuse eksperdi Hanna Rattasepa sõnul aitab selge keelekasutus tagada, et vajalik teave jõuaks võimalikult paljude inimesteni. „Ligipääsetavus algab sõnumist. Kui teave on selge ja arusaadav, jõuab see rohkemate inimesteni ning annab kõigile parema võimaluse ühiskonnaelus ja teenustes osaleda,“ rõhutab Rattasepp. 

Selge sõnumi auhinna kandidaate saab esitada SIIN. Töid hinnatakse neljas kategoorias: tarbetekst, tarbepilt, tarbetekst koos tarbepildiga ja selge sõnumi edendaja. Võistlusele võib esitada kodulehti, käsiraamatuid, artikleid, saateid, plakateid, bännereid ja muid infomaterjale, mille sõnumid on sisult ja vormilt selged ning mis lähtuvad kasutaja vajadustest.  

Aastate jooksul on võistlusele oma töid esitanud paljud asutused ja eraettevõtted. Selge keele edendajad on olnud Tervise Arengu Instituut, Riigimetsa Majandamise Keskus, Maksu- ja Tolliamet, Päästeamet, Riigikontroll, Politsei- ja Piirivalveamet, Statistikaamet, meedialabor Levila ja ajakiri Eesti Loodus. 

1950. aastatel ingliskeelsetes riikides juristide algatatud selge keele mõtteviis on tänaseks levinud paljudesse riikidesse. Soomes on selge keelega tegeldud alates 1980. aastatest. Maailma edukaimaks selge keele rakendajaks riigisüsteemis peetakse Rootsit, kus keeleseadus kohustab ametiasutusi kasutama selget ja arusaadavat keelt aastast 2009. Uus-Meremaal võeti selge keele seadus vastu 2022. aastal ning käesoleva aasta veebruaris ametisse asunud Hollandi valitsus avaldas oma koalitsioonileppe kõrval ka lühikese kokkuvõtte selges keeles.  

Eestis sai selge keel eraldi valdkonnana, mis ühendab keelehoolde, infodisaini, turunduse ja kommunikatsiooni põhimõtteid, alguse 2010. aastal Eesti Keele Instituudis. Äsja avaldati Eesti selge keele standard EVS-ISO 24495-1:2026 „Selge keel. Osa 1. Juhtpõhimõtted ja juhised“. Standard ei kohusta, vaid annab teksti koostajale neli juhtpõhimõtet: tekst on lugejale asjakohane, info on kergesti leitav, sõnastus on arusaadav ja teavet on lihtne kasutada.  

Lisainfo: 

• Kärt Roomäe, EKI keelelise ligipääsetavuse projektijuht: kart.roomae@eki.ee 
• Gerly Tuisk, EKI turundusjuht: gerly.tuisk@eki.ee, tel 5666 0973