Eesti Teaduste Akadeemia andis 10. aprillil Eesti humanitaarteaduste aastakonverentsil üle humanitaarteaduste aastapreemiad, millega tunnustatakse teedrajavaid uurimistöid humanitaarteaduste valdkonnas. Sel aastal pälvis preemia Eesti Keele Instituudi juhtivteadur Kristiina Ross 2024.–2025. aastal valminud tööde tsükli eest, mis valgustab eesti kirjakeele kujunemist saksa kultuuri mõjuväljas. 

Preemia toonud tööde hulka kuuluvad mahukas „Eesti vanema piiblitõlke sõnastik 1600–1739“, mis valmis Kristiina Rossi juhtimisel, samuti mitmed artiklid, mis käsitlevad eesti keele arengut varastes kirikutekstides, sealhulgas kirikumeetrikates ja kirikulauludes. Piiblitõlke sõnastik pälvis hiljuti ka 2025. aasta keeleteo konkursi peaauhinna. Lisaks oli Ross ajakirja Keel ja Kirjandus 2025. aastal ilmunud teemanumbri „Koloniaalkeelest rahvuskeeleks“ üks koostaja.  

Kristiina Rossi töö on aidanud oluliselt avardada arusaama eesti kirjakeele kujunemisest, tuues esile seni vähem uuritud tekstiliike ning näidates, kuidas erinevad keele- ja kultuurimõjud on kujundanud eesti omakeelset kirjakultuuri. Tema uurimistöö ühendab põhjaliku allikmaterjali analüüsi laiema keeleajaloolise ja sotsiolingvistilise vaatega. 

Eesti Keele Instituudi keeleajaloo, murrete ja soome-ugri keelte osakonna juhataja Tiina Laansalu sõnul on Kristiina Rossi panus valdkonda hindamatu: „Kristiina Rossi töö eristub nii oma sügavuse kui ka mõjuga – ta ei ole kaardistanud üksnes eesti kirjakeele kujunemist, vaid on aidanud seda mõtestada viisil, mis kõnetab nii teadlasi kui ka laiemat kultuurihuvilist avalikkust. Tema uurimused seovad detailse keeleanalüüsi laiema kontekstiga ning loovad uusi arusaamu meie kirjakultuuri tekkimisest. Meil on väga hea meel, et äsja lõppenud eesti raamatu ja kirjakeele 500. juubeliaasta on toonud Kristiina Rossi töö ja valdkonna väärikalt esile ning et tema kaalukad uurimused on pälvinud nii laialdast tähelepanu ja tunnustust.“  

Kristiina Ross on pühendanud viimased 30 aastat eesti kirjakeele uurimisele ning tema töö on kujundanud oluliselt seda, kuidas me mõistame oma keele ajalugu. 

Preemiate algataja ja finantseerija on Eesti humanitaarteaduste aastakonverentsi nõukoda, millesse kuulub esindaja igast humanitaarteaduste vallas positiivselt evalveeritud Eesti teadus- ja arendusasutusest. 2026. aastal anti välja kaks preemiat, mõlemad suurusega 5000 eurot. Teise preemia pälvis Tartu Ülikooli teadur, Eesti Maaülikooli nooremteadur ja Tallinna Ülikooli külalislektor Margus Ott tööde tsükli „Mõisted, mille järgi me oleme ja elame. Humanitaarteaduste ja filosoofiapärimuste ristumiskohti“ eest.