Eesti keele instituut (EKI) otsib õpilaste suulise eesti keele oskust edendava vestlusroboti Keelekratt arendajat, et eesti keelt teise keelena õppivad lapsed ja noored saaksid kõnelemist harjutada. Ühtlasi peaks robot aitama vähendada õpetajate koormust, viies läbi põhikooli eesti keele eksami suulist osa.

EKI kuulutas välja hanke, et luua õpilastele mõeldud keelerobot, mis oleks treenitud töötlema ja looma loomulikku keelt. Valmiv rakendus peaks aitama eesti keelt teise keelena õppivatel noortel suulist keelt omandada ning aitama ka eksami suulist osa sooritada.

Keelekrati abil tahab eesti keele instituut leevendada kaht muret: esmalt seda, et koolisüsteemis ei ole õpetajal piisavalt aega kõigile individuaalset tagasisidet anda, et nende kõnelemisoskust arendada, kuid võõrkeele õppimisel on just rääkimine väga tähtis.

Ka ei ole paljudel õpilastel väljaspool kooli vestluspartnerit ega julgust, et eesti keelt harjutada.

Teise probleemina tõi EKI välja selle, et põhikooli eesti keele kui teise keele eksami suuline osa on selline, kus eksamitegija vestleb intervjueerijaga või juhib intervjueerija kahe õpilase dialoogi. Igal aastal teeb põhikooli eesti keele kui teise keele eksami mitu tuhat õpilast ja igaühel on suuliseks osaks aega umbes 18 minutit.

Rääkimisosa salvestatakse ning seda hindavad sobiva kvalifikatsiooniga eesti keele õpetajad. See aga tähendab, et mitme päeva jooksul on suurem osa eesti keele kui teise keele õpetajatest eksamite läbiviimisega hõivatud ning nende töökoormus sellel perioodil suureneb.

Abi loodetaksegi tehisintellekti abil juhitavalt vestlusrobotilt, kellega õpilane või eksaminand saaks suhelda. Keelekratt suudaks plaani kohaselt juhtida vestlust etteantud teemal, küsida küsimusi, kuulata vastuseid, esitada lisaküsimusi ja anda õpilasele tagasisidet.

Hanketingimuste kohaselt eristab Keelekratti teistest keeleoskuse harjutamise vahenditest see, et selle alus on kolme keelemudeli koostöö. Esmalt õpilase kõne salvestatakse ja teisendatakse tekstiks. Seejärel analüüsitakse transkribeeritud sisu ja koostatakse sobiv tagasiside või vastus ning lõpuks muudetakse vastus loomulikuks kõneks ja esitatakse see õpilasele. Vastus jõuab õpilaseni kõnena, mis jäljendab sujuvat pärisvestlust.

Hankel osalejad peavad lahenduse loomisel võtma aluseks põhikooli ja gümnaasiumi riiklikes õppekavades välja toodud teemavaldkonnad ja tagama, et see vastaks Euroopa keeleõppe põhimõtetele.

Põhiliste Keelekrati kasutajatena näeb EKI seitsmenda kuni üheksanda klassi õpilasi, kes õpivad eesti keelt võõrkeelena, nende õpetajaid ja eksami hindajaid.

Eelmisel õppeaastal algas Eestis järkjärguline üleminek eestikeelsele õppele ning 2029.–2030. õppeaasta alguseks peaks kõik lasteaiad ja koolid täielikult eesti keeles õppima. EKI ning haridus- ja noorteameti (harno) koostöös loodav Keelekratt peakski aitama selle eesmärgini jõuda.

Algatatud hanke eeldatav maksumus on 600 000 eurot. Pakkujatel soovitab EKI tutvuda Soome Digitala projektiga, mille puhul arendati soome ja rootsi keele teise keelena õppijate tarbeks digilahendust, mis just suulisele keeleoskusele kaasa aitaks.

Keelekratti peab olema võimalik eksamite läbiviimisel kasutada korraga vähemalt tuhandel samaaegsel kasutajal.

Sellelaadset lahendust on katsetatud varemgi. 2023. aastal töötas harno välja EISKrati algelise versiooni, mille abil edasise arenduse jaoks tagasisidet koguda. EISKratt pidi toetama neid, kes teevad eesti keele kui teise keele eksami suulist osa ning seda katsetati mullu veebruaris koolides 500 gümnaasiumiõpilasega, kuid reaalselt seda kasutusele ei võetud.

EISKratt loodi eelkõige eksamite infosüsteemi (EIS) komponendina, kuid seda edasi arendada pole plaanis ning Keelekrati e-vahendit arendatakse iseseisva uue lahendusena.

Keelekrati arendamise rahastus tuleb lisaks haridusministeeriumile EL-i programmist “Eesti keele õpe ja keeleõppe arendamine”.

Eelmisel aastal tegi eesti keele teise keelena põhikooli lõpueksamit 3378 õpilast ja gümnaasiumis 2468 õpilast.

Toimetaja: Karin Koppel

Artikkel ilmus 30.09.2025 ERRi uudisteportaalis.